Inimene, kellel on eesmärk – olla ümbritsejate tähelepanu poolt kinnitatult kindlas rollis – olla see KES, kellena olemisele on temal õigus, sest tema on, oma mälestusi valides ja kasutades ning vaatenurka seades, kirjutanud enese ajast loo, milles temal on just see roll kanda. Sageli hõlmab see lugu kindlat keskkonda ja kindlaid osalisi - just seal ja täpselt nende hulgas on temal see roll olemas – peab olemas olema.
Selline, kindlale rollile kirjutatud, lugu tähendab, et see inimene vajas möödunus sellist tuge või selliseid võimalusi või sel moel mõistmist nagu selle rolli kandjale võimalik on. See roll on tema superkangelane ja tugevus ning lahendus, möödunus valusate kogemuste osaks saanud, Lapsele, kes, omal moel, elab edasi olevas ajas.
Kindel roll tähendab, et seda mitte kinnitav info ja mitte tunnistav osaleja nimetatakse valeks ja jäetakse kõrvale – sel moel eraldab inimene enese tegelikust teekonnast sobiva ja ülejäänu kaotab varjudesse. See tähendab, et maha vaikitut ja ära peidetut, kuid ka teiseks värvitut nagu ei oleks olnudki olemas. Sel moel, enese aega käsitledes, kaotab inimene aususe ja tõe ning tema loos ja teekonnal puudub valgus, mis näitaks ja aitaks mäletada väga palju olulist tema enda kohta.
Laps koges vajadust enese möödunus, sest temal jäi sealses ajas midagi olulist puudu – seega ei täida olevas olemas olev roll möödunus puudu jäänut – vajadus jääb kestma, sest traumaatiline mälestus hoiab täitmata vajadust elavana meeles - möödunu kestab.
Sel hetkel, kui aktiveerub haiget saanud lapse mälestus – sealsed, avamata ja läbitöötamata jäänud, tundesõnumid korduvad olevas – sel hetkel kogeb inimene enese sees närivat vajadust ja see tähendab, et ta teeb kõik, et ise ennast vajaminevas rollis kogeda ja näha ning teistele näidata – ta näitab endale ja teistele oma/ ühist möödunut, ta esitab endale ja teistele kinnitavaid fakte, ta otsib enese vaatajaid ja õigena nägijaid – ta püüdleb rolli, kui sellise enese poole – ta teeb seda vahendeid valimata, sest ta vajab ennast sellisena.
See inimene, kes ei vali olla tervik – ei võta ise ennast ega oma lugu vastu, sest ta ei suuda seda/ ta ei vali seda/ ta ei taha seda – see inimene vajab mälestust teistmoodi möödunust, kuid tal ei ole seda – seega tahab ta minna ajas tagasi – minna sinna superkangelasena.
Selline inimene otsib ja valib ise, kuid ka lihtsalt saab, teekonna toetuse väljendusena, kogemusi, milles mängida möödunus olnut uuesti läbi – mängida rollis olevana ja saavutada sel moel enese vajadust täitev ja ennast rahuldav kogemus.
Möödunu kordamiseks on olemas kaks teed – reaalsus ja rollide mäng. Reaalsus on see kogemus, kuidas oli tegelikkus – laps kogeb, ehedalt, kõike uuesti ja kasvab iseendana ning kõnnib ise, oma tunnete infot töödeldes ja emotsioonidest häiritud seisundit selgitades, loost läbi – tema ise mõistab toimunut ja on teadlik iseendast möödunus ja olevikus – ta teeb ja teab vahet ning tal ei ole enam vajadust teistsuguse tulemuse ja teistsuguse enese järele - ta teab, et olnu ei olnud vale tema ega olev ei ole teda häiriv tema ehk Alter Ego, kelle väljavahetamiseks on kindlat rolli vaja, vaid kogu see aeg on olnud tegemist tema endaga.
Mäng rollidega ei keskendu reaalse maailma peamisele – inimese teekonnale iseendana, vaid mängumaailma põhilisele – rollile. Rollide mängus osalemine tähendab vajadust omada kindlat rolli ja seda tõestavaid/ toetavaid/ esitada aitavaid rollipartnereid – sel moel kaob loost reaalsus ja ei inimene ise ega ka teised ole seal mängimas inimestena, vaid etteantud rollide ja pealesunnitud väljendustega kindla koha täitjatena.
Nii nagu ikka on ka selles mängus olemas head ja pahad, sest hea saab olla Hea Paha olemas olemise korral. Loomulikult on Lapsele vajalik roll heade poole peal, sest möödunu kogemus ei olnud ju hea – traumaatilise mälestusega Laps ei näe (ei vali mäletada) selles ega loo teises osapooles midagi head – sest selles hetkes/ ajas aset leidnu, mis varjutas kogu möödunu ja ka edasise, määras olulise teise Lapsele kuuluva rolli vastas poolele – halbade rolli kandma.
Heale Lapsele vajalik roll on alati kokku seotud selle teisega – tema omab oma rolli, kui see teine püsib halbade poole peal - seni, kuni roll on oluline, tegeleb Laps selle teise halbade poole peal hoidmisega. Kui ei alati nähtavalt ja selgelt välja öelduna, siis see aimdub tema sõnadest, tegudest ja pilkudest ning saab avalikuks tehtud siis, kui olev ja kogetav ei ole Lapsele meelepärane. Mõlemale osapoolele on selge, et selline jaotus ei kao kuhugi, sest üks saab olemas olla siis, kui on olemas teine.
Igas mängus on alati olemas mingid reeglid ja kindlaks määratud tegelased ning kondikava. Rollidega seotud mäng on strateegiline mäng – eesmärgi nimel on vaja välja mõelda tegevuskava ja see ellu viia. Inimestega mängides on vaja oskust inimesi käsitleda – leida neis üles „nupud” ( täitmata vajadused ja pelutavad hirmud), millele vajutada ning kasutada nende peal erinevaid tehnikaid, et jõuda soovitud tulemuseni.
Enesele vajamineva tulemuseni ja, mis peamine – vajaduse täidetuse tundmiseks, on vaja hoida kätt pulsil – vaja on omada kontrolli mängu ja selles osalejate üle – on vaja enesele kuuletujaid ja enesest sõltujaid, kes võtavad vastu neile antud rollid ja teostavad ennast nendes. Kuulekus ja sõltuvus tagab, et mängija püsib etteantud piirides ja rolli raames ning ei riku mängu ära ega püüdle selle mängu peamise rolli poole.
Liigagi tihti juhtub, et rollidega seotud mäng jääb kestma – see võetakse eelnevatelt vastu ja antakse järgnevale põlvkonnale üle – sel moel on mängust saanud ehe elu – päris perekond/ suguvõsa mängib täie tõsidusega – tegelike rollidega ühendatuna olles jäävad need ka mängumaailmas alles, kuid nende nimede alt esitletakse ja esitatakse ennast ja näidatakse kedagi teist hoopis teistsugustena.
See tähendab, et väljutakse enese algse rolli piiridest ja ületatakse teis(t)e omi, kui - tähelepanu, sõnu ning väljendusi sihtotstarbeliselt kasutades ja mängus osalejaid käsitledes - jagatakse üksteisele mängumaailma rolle, teineteist nimetatakse sealsetesse rollidesse ja sealses oleva õige rolli nimel ollakse kõigeks valmis ning vale rolli vastu võideldes või selle eest ära põigeldes nähakse võimatust oma elu edasi elada.
Inimene, kes ei kontrolli ega oma mängu, sest temale on antud roll, kellegi teise poolt ja tal puudub võimalus sellest rollist vabaneda või seda välja vahetada – mängu omaniku/ domineeriva liidri poolt etteantud juhendi alusel teda nähakse, näidatakse ja vaadatakse selle rolli kandjana ning aegade jooksul toimunud manipuleerimise tagajärjel on tema ise ennast samastanud selle sama rolliga - mängust on saanud tema päris maailm.
Inimesed, kes mängivad rollide mängus kaasa, teavad reaalse maailma olemas olemisest – nad puutuvad sellega kokku, sest aegajalt jõuavad nende endi, mängumaailmas astutud, kuid päris elus kogetud, sammude tagajärjed neile järele ning osa oma elust toimetavad ja tegutsevad nad, erinevaid teistsuguseid rolle kandes, just sealses - mängust väljapoole jäävas maailmas.
Kuid just reaalse maailma olemas olemine ja sealses enesele möödunusse vajamineva rolli kehtetus sunnib inimest, kelles on täitmata jäänud vajadus, mängumaailma enese, kui Lapse, jaoks alles hoidma – vajadus sunnib edasi mängima ja teisi enesele vajamineval moel ja vajaminevates rollides olevatena, vajaminevasse mängu ühendama ning nende toel seda töökorras olevana hoidma.
Juba lasteaia liivakasti ajast on teada, et rollide mängus ei saa osaleda see, kes sellega ei ühine ja, keda sinna ei võeta – kaasa mängimast keelduv, vale ja üleliigne jäetakse välja – kõrvale ja pealt vaatama, sest temale ei ole kohta. Päris elus ja päris perekonnas näeb see välja absurdina ja väga vale ning jõuetuks tegeva kogemusena – ollakse ühes, kuid ühte olema ei lubata ega võeta – mitte tunniks või päevaks, vaid kuuks ja enamaks, isegi aastaks ja ka aastakümneteks – mängu omanik/ liider ei vali valet endaga ühte - tema teeb selge vahe vahele ja näitab selle kõigile välja
Loo teeb absurdseks see, et ega seda nn valet, keda inimesena enesega ühte ei valita, käimas olevast mängust ära ei kustuta – ega seda saagi teha, sest päris elu kestab edasi ja algsed rollid on endiselt olemas – see inimene, kellega inimlikust ja alguse rolli tasandi kokkupuutuvast kontaktist keeldutakse, jääb mängu sisse - mängu omaniku/ liidri poolt - talle antud rollina alles, sest tavaliselt on just see roll see, mis on Lapse jaoks vajalik - teda superkangelase rolli kinnitav võtmeroll – Laps saab olla siis, kui teine on omal kohal ka fiktiivselt olemas. Senikaua, kuni Laps kogeb eneses vajadust ja vajab mängumaailma, jääb see teine, selles konkreetses mängus osalejate jaoks, seda rolli kandma.
Mida kauem on mäng kestnud seda kaugemale on Laps enesest, kui inimesest, läinud – sellest Superkangelasest on saanud tema Mina. Ta on kui pendel, mis on, edasi-tagasi liikumise asemel, ühe ääre poolses tipus ja talle näib, et ta ongi enesele vajamineva saavutanud.
Ta omab seda näilisust seni, kuni mäng ja mängijad on tema kontrolli all ja talle kuulekad. Ta on enese oskused täiuslikkuseni viimistlenud – mitte keegi ei näi eristavat enam mängu päris elust ega kahtle temas – mängijad ei saa seda endale lubada, sest temast ollakse sõltuvad – tema teab „tõtt” rollide kohta ja omab teistele vajaminevaid ressursse ning mitte keegi neist ei taha päris ellu kukkuda ja oma mängumaailma rollist ilma jääda.
Päris elu tegelikkus tähendab seda, et mängumaailma vajava Lapse ja tema rolli kinnitava kohtumine ja koos olemine ei ole kunagi head kogemused ega ausad ühes olemised. Laps, kelles annab märku rahuldamata vajadus, vajab oma rollile kinnitust ja see väljendub erinevate manipuleerivate võtete kasutamisega – see on katse sundida teist loobuma reaalsuse enesest, kui alter egost, ja võtma mängumaailmas olevat rolli, kui päris iseennast vastu.
Päris väidetakse see olevat sellepärast, et temaga koos olemine ja enesega ühte võtmine leiab aset seal, kus mängus osalejad valivad teda, endaga ühes olevana, näha ja näidata. Laps ja tema mängus osalejad ei ole selle teise kõrval ega jaoks olemas päris elus, sest nad on kaotanud ühenduse enese algusega – nad kannavad küll alguse rolli nimesid, kuid nad teostavad ennast mängus olevatena ka päris elus olles.
Marianne
18.11.2024.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar