Enesele tee valimine

 

Enesele tee valimine tähendab ka enesele EI ütlemist – nõustumist sellega, et on, midagi sellist, mida enam ei saa ja enam ei ole ja ka kunagi ei saa olema. See tähendab, millessegi panustamise ja, millelegi tähelepanu suunamise lõpetamist. See tähendab peatumist ning harjumuspärase ja senini jätkunud tegevuse katkestamist.

Kestvast tegevusest ja püüdlemisest järele jäänud inerts tahab viia edasi - ehk siiski proovib panna jätkama. Kahtlemine - kas ikka maksab lugeda lugu lõppenuks – näitab varje ja maalib ohtusid ning toob välja vastukäimised või vajakajäämised, mis olema võivad saada. Langenud meeleolu kirjeldab ennast ebaõnnestununa ja vähemana. On soov ennast kaitsta ja olla, kellegi peale, väga vihane. See on enese vajadusest sõltuvana olemise ilmnemine ning sellega kaasnev emotsionaalne häiritus.

Inimesele, kes on lootnud saavutada oma eesmärk, on mingi kindla vajaduse, kui unistuse, maha panemine ja eneses oleva igatseva kriipimise lõpetamine, väga raske. See tähendab, et temal tuleb jätta kõrvale teemaga seonduvad harjumuspärased mõtted ja tegevused, lõpetada vastavasisuliste teemade sirvimine ja unistuse, enese ümber, maalimine. See tähendab, et tuleb vaadata enesega manipuleerivate sõnade sisse ja tegude taha - tuleb lõpetada enese petmisega tegelemine -  tuleb lõpetada enesele katteta lubaduste andmine.

Ei ole võimalik öelda ära sellest, mida vajatakse/ mille järele igatsetakse, kui ennast haibitakse – teen veel selle ja selle, proovin veel seda ja seda - kohe olen sooritamas/ saamas/ saavutamas – sel moel elab lootus ja veendumus, et kohe saadakse vajaminevat kogeda/ omada. See kohe näib sageli nii reaalsena, et olemas näib olevat see, mida tegelikkuses ei ole – see ongi vajadus, teha ennast tõeks, kui inimene soovib kogeda ja omada seda, mida ta kujutab endale ette ja teab/ näeb olemas olevat.

Enese reaalsuse vastuvõtmine - mina tänases ei saa/ mina ei oma – minul ei ole selle saamiseks vajaminevaid ressursse/ kaaslast/ oskusi/ aega/ lahendust jne. Inimene saab teha kindla otsuse ja valida selgus – see on senise, justkui ilma teemata, seljataha jätmine. Näib, et enam ei ole probleemi – inimene on enese tegelikkusega üks.

Kuid inimene on see, kes vajab hoidmist ja mõistmist – iseendast aru saamist – see unistus/ vajadus/ teema oli minule oluline – mina vajasin ja igatsesin selle kogemist/ täitumist – unistusele/ vajadusele suunatud tegevus oli see, mis andis jõudu ja pakkus toetust. Inimene oli veendunud, et vajaminevat oli võimalik kätte saada/ unistust oli võimalik teostada – inimene nägin teed selleni – kuid tema poolt astutud sammud ei viinud teda kohale.

Otsuse teinuna on inimesel vaja kõndida enese otsuseni. Olen inimene, kes vajab tuge ja lohutamist hetkel, mil olen enese jaoks olulisest lahti laskmas. Tõdemine - ei ole enese tänases – on olulise kaotuse läbi elamisele antud hetk – unistus ei täitunud/ vajadus ei saanud täidetud, sest on asjaolud, mis ei võimalda – olin lubanud endale seda, mida möödunus ei olnud ja olevas ei ole võimalik teoks teha - see on selle ukse sulgemine, mis ei möödunus ega olevas ei avanenud.

Reaalsuse teadvustamine ei tähenda tee ära lõppemist - oluline on mõista, kas unistus oli, millegi kompenseerimine/ asendamine – mis see oli, mida ja miks inimene vajas – kas see on kaasas tema möödunust või kehtib ka tänases päevas - – võib olla oli see unistus omal moel põgenemine – välja ja eemale sellest, mida ja kuidas enam ei saa/ olevas ei taha – võib olla see ei olnudki täitmata vajadus, vaid mingi kindla kogemuse/ väärtuse omamise soov – tahe ja igatsus maitsta elu ja ennast proovile panna.

Elamine reaalsuses tähendab tegelemist sellega, mis ja kuidas on võimalik ning astumist sinna ja selle poole, kuhu laotub tee, millel on võimalik oma sammud teoks teha. See inimene, kes kõnnib edasi, jõuab kohale kuhugi ja saavutab millegi - enesele võimaliku oleva enese parimal moel. Oskus on hinnata ja tunnustada ennast kõige selle põhjal, mida ollakse päriselt kogenud ja reaalselt saavutanud, mitte näha ja näidata ise ennast vähemana ühe, mõne või kõige selle alusel, mida ollakse justkui kaotanud. 

Kaotus ehk vajaduse täitmata jäämine tähendab puuduse kogemist ja tühjuse nägemist - kuid just tühi koht on see, kuhu on ruumi luua, mille sisse valida ja mida ise täita. Vajaduse kätte saamisest kinni hoidmine tähendab, et olemas on tühi ruum, mis on broneeritud kindlale kogemusele ja enesele on tehtud ülesandeks täita see ettenäidatud suurusega. 

Inimene kogeb tühjust, sest ta ei täida ega loo ennast olevas, vaid püüdleb kindlaksmääratu poole - see tähendab, et tal ei ole vabadust valida ja luua olevast see, mis ja kuidas on võimalik ning just seda maitsta ja vahetus teoks saavat nautida - kui ei sobi ja ei meeldi, siis valida järgmine samm sinna, kuhu on vaba soov astuda.

Marianne

08.11.2024.a