Solvunud Laps

 

Solvumine on Lapse lahendus, mis kõnnib inimesega kaasas, kui too ei ole mõistnud, miks ta seda tunnet, kui seisundit, enda jaoks vajab ja miks ta iseenda rollist, kui Solvunust, lahti ei lase, kuigi just see valik toob aina rohkem segadust kaasa - veel rohkem solvumisi ajas – veel rohkem lahendamata teemasid.

Solvunud Lapse tugevaim tunne, peale viha, väärtusetuse ja hüljatuse, on kadedus, mis toob kaasa uusi solvumisi – see on korduv enese kaotus ja oma olukorra süvenemine, sest lahendust ei näi leiduvat. Solvunud Laps tunneb, ka teadvustamatult, kadedust ehk enese mitte piisamist, kui ta võrdleb ennast kellegi teisega ja kui ta näeb pealt seda, mis ja kuidas teis(t)el on, kuid temal mitte. 

On olemas teine, kes ulatub sinna maani, kuhu tema ise mitte. On olemas teine, kes saab seda, mida ja kuidas tema ise mitte. On olemas teine, kes saab teha ja teebki seda, mida tema ise mitte – too elab oma elu enese moel ja valikuil. Kuidas ja miks – see on ju ebaõiglane ja ülekohus.

Solvunud Laps tunneb kadedust – tema ei ulatu pealt nähtud piiridesse – tema ei saa neis olevates tunnetest, rollidest ja kogemustest ega ka neis sisalduvatest ressurssidest osa. Temas on teadmine – vana aja mälestus – temal on, millegi saamiseks või kellenagi olemise jaoks, õiget tähelepanu vaja – õiget rollinime ja rollipartnerit. Ta püüab seda, kuid ei saa – kunagi ei ole piisavalt – sellest ei jätku – ta otsib, enesele vajaminevat, valedest rolliühendustest.

Madal enesehinnang süveneb ja väärtusetuse tunne suureneb, kui Laps näeb pealt, et kusagil, keegi teine saab või tollel on olemas Lapse jaoks vajaminev – puudu olev tunne, omadus, inimene, ressurss, kogemus. See toetab uskumust, et too saaja on Õige ja Laps on Vale, kuna tema ei küündi saama, omama ega sellise läheduse astmele. 

Laps usub, et oma loo lahenduseks tuleks, temal, olla kuidagi teisiti - olla kellegi teisena, sest iseendana ei ole seda võimalik teostada – ta on veendunud ja elu tõestab talle, et tema ei saa mitte mingil moel sama, kui see, keda ta kadestab – ta teeb suurepärase järelduse – loob endale uskumuse ja valib rolli - Mina Olen See KES Ei Saa. Selle rolli kandmine toob kaasa järjekordsed solvumised, sest ei saa tähendab EI SAA - vajalikku, õiget, seda ja toda - ei ole vahet, mida täpselt - info on oluline - Ei Saa!!!!

Kui ta ka pingutab või müüb ennast ja saab sellise elu või kaaslase või kogemused nagu kellelgi, Õigel, teisel, siis need tulevad väga raskelt – tulemuse eest tuleb tal maksta kõrget hinda ja need „saavutused” ei too talle õnne ega rahu – need ei ole tema omad – tegelikult tema ei taha neid – need ei täida temas puudujäävat. Neist saavad kohustused, takistused ja enese kaotuse kohad ning õnnetud ja tühjad koos olemised.

Oh jaa, ka suureks kasvanuna, teab Solvunud Laps põhjust, miks tema ei ole väärt – tema ei ole nii ilus, nii rikas, nii kõhn, nii osav, nii seltskondlik, nii tark, nii töökas, nii andeks jne. Ta kogeb, et ta ei saa, vajaminevat ja olla vajaminevana, ka teiste kaudu – sest tema ei kuulu tollesse perekonda, sellesse kampa, vajalikku ühendusse, ei oma õiget ametit, tähtsat töökohta, sobivat meest/ naist, parimat autot, ilusamat maja jne. Ennast ära tõestav seletus tähendab, et Laps pidurdab iseennast – ta peatab oma sammud, et mitte kogeda, järjekordset, Valena olemist – tegelikkuses enese jaoks vale ehk tema vajadusi mitte täitva rolli valikut.

Solvunud Laps ei ela oma elu, toimunu, toimuva ja iseenda eest vastutust võtvana, sest ta kogeb üha uuesti iseenda kaotust. Kadedus on korduv, teadvustamata, rollikaotus – teisele saab omaks Lapsele vajalik tähelepanu – too saab Lapse asemel ja arvelt – too on Lapse koha peal ja sellepärast Laps ei saa sinna astuda ega endale vajaminevat. 

Sellise hetke korduv kogemine on teadmine – mina, Minana, ei saa - ja see kõlab, ennast ära lõpetava, kaotusena. See on Lapse roll ja vaatenurk – on selle Lapse oma, kelle jaoks, õige Maailm tuli/ tuleb läbi teis(t)e.

Teelahkmele jõudes või ennast sealt avastades ...

Marianne

26.01.2024.a