Vahel me usume, et meil on olemas see, mida meil tegelikult olemas ei ole. On olemas muutujad, kel ühine nimetaja ja seega peaks võrrandi vastus teda olema, kuid tehe annab kokku hoopis teise tulemuse. Tundsin eneses segadust, võrrandisse mitte mahtumist - ilma kohata olemist. Vaatasin numbritele otsa ega mõistnud, mis on pildil valesti.
Vastus peitus tõdemuses – nimetaja on kõigil ühine, kuid kasutusel olevas võrrandis ei ole arvesse võetud kõiki olemas olijad. Üks ema, kellel kolm last - on fakt - igal ühel on oma koht süsteemis. Kuid kasutusel olev Meie tähendab kokkuliidetuna kolme, sest sellesse on rollisidemetega ühendatud 2 + 1 = 3.
Selle võrrandi olemas olemine ei tähenda, et emal ei oleks rolliühendust kõigi oma lastega. Selle võrrandi olemas olemine ei kaota ka rolliühendusi erinevate muutujate vahel. Need on olnud iga algusest peale olemas, omanäolised ja erinevad. Pesakonnana ühes olemine ehk töötava ühenduse enamate vahel märgib ära tehe, kus koos on 3. Üks on sellest tehtest väljas ja seega ei olegi ta mahtunud sinna, kus talle kohta ei ole antud ega loodud.
Segadus ja abiks võetud tunded olid tagajärg ja katse pääseda oma kohale – näha ja kogeda päriselt oma kohta võrrandis 3+1=4. Selle võrrandi kättesaamatus tõi kaasa hülgamise kogemuse, sest kui teised on sees ja seega koos, siis pidanuksin ka mina sinna ära mahtuma. Pidin leidma mooduse, kuidas, kuid seda ei olnud. Uskusin, et olen vale ja seetõttu väljas olema määratud. Tundsin kibedust ja üksindust – valisin kaaslaseks kurbuse.
Enese ajas tagasi vaadates saab selgeks, et meie ei olnud Meie. Ema ei valinud luua tervikut - ühendada meid kõiki kokku. Jah, seda küll - tema oli ema, kellel kolm last. Ta oli ühendatud kohustustega, kuid ei turvalise Maailmaga - enese avamise ja kõigi vastuvõtmisega. Ta ei loonud turvalist ruumi meile - meie Meie-t.
Loodus tühja kohta ei salli - inimene tahab omada seda, mida ta vajab - Minu ema – Meie ema. Seega, aegu hiljem, valis üks, meist kolmest, luua enesele see Meie, mida polnud olnud. Tema valis osalised, kellega ühes olles – Meie olla. Osalised võtsid selle võrrandi ühiste nimetajatega tehte aluseks – see on kooslus, kellega ühes ollakse tervikuks kokku seotud. Välja jäi see, keda looja oma turvalisse ruumi sisse ei lubanud.
Paradoks – kõigil on oma koht olemas, kuid ei ole seda igas võrrandis, mida samade muutujatega annab lahendada. Mind ei jäetud välja – mind lihtsalt ei valitud sellesse võrrandisse.
Marianne
23.03.2023.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar