Kogedes puudutust

 

Laine tõstis pead

ja lainet lükkas -

laine rannale veeres -

kui vesi paljaid varbaid puudutas,

siis see, kes seismas liival,

oma sammu tegi -

ta reageeris,

kui liblika tiivalöök

teisele poole merd

ulatus.

Kas lugu võis saada alguse

kui, kookonist koorudes,

liblikas tõusis lendu

ja tiivalöögiga tõstis tuule,

mis viis kaasa puulehe -

leht, maandudes veepinnale,

virvenduse põhjustas -

sellest laine tõstis pead

ja edasi rullus?

Või ikkagi oli

selle loo algusepunkt

kusagil mujal

ja hoopis teisal?

Lugu ei alanud

ei siin ega seal -

lugu jätkus -

iga algus

sünnib puudutust kogedes ...

Marianne

14.03.2023.a