Inimesed kohtuvad erinevates rollides olles ja neid vahetades. Inimesed suhtlevad, teineteisega ja ka iseendaga, läbi erinevate rollide. Rolli omamine tähendab rollipartneri reaalset olemas olemist või soovkujutelmas loodud ühendust – enese mõistes on, sest mingitel alustel justkui on olemas. Soov omada rolli, et saada kogeda sellega seonduvaid kogemusi tõukab, enese vajadustest tulenevalt, sobivat rollikaaslast otsima. Inimene vajab, tahab ja peab kandma erinevaid rolle, sest roll annab võimaluse tasule ja erinevale väljendusele ning, mis ülioluline – võimaluse õigele tähelepanule. Iga valitud roll on osa suurest etendusest nimega Elu.
Rolli ja partneri olemas olemine tähendab, et ollakse seotud. On olemas rolli nimed, sisu, reeglid, ootused ja teostus – lahendus nii nagu iga osaline ise ennast loovalt väljendab. On rolle, millest ei astuta kaugemale – ei valita samas ühenduses olla teisena. Vähemalt ei plaanita seda alguses, kuid inimene ei oleks inimene, kui ta, rollidega mängides, segadust ei looks. Sageli astub inimene lavale, alustades valitud rollis, kuid jätkab või muudab mängu enese vajaduste väljendamiseks või rahuldamiseks - valib vahetada rolli. Eriti „huvitavaks” läheb lugu siis, kui inimene astub oma algsest rollist välja ja valib olla Tundemina – aktiveerunud tunne.
Kui inimesed jäävad oma rollide piiridesse ega astu neist üle, siis on oma rolli üsna lihtne mõista. Ostja jääb ostude eest tasujaks ja kassapidaja raha vastuvõtjaks. Kuid vahel rollid laienevad - alguse ühe kõrvale sünnib teisi või hüljatakse algus ja valitakse olla keegi teine siis, kui leitakse üksteises ühist, mis seob enamaga.
Iga segane lugu saab alguse kohtumisest kindlate rollidena - kohtuti, sest ... . On algus, kuid siis ületavad lahendused, ootused ja jagamised valitud rolli piire – puudutavad ja nõuavad inimestelt enamat, kui ollakse valmis andma, olema, vastu võtma. Segadused sünnivad siis, kui inimene ei mõista ise ennast – ta ei tea ega taju, kelle rollis ta on, kellega ta kohtub ja kellena olukorda lahendab – käes on rollide segadus.
Roll on ühe osa väljenduse võimalus. Igal inimesel on rohkem nägusid, kui üks kindel roll. Kuid ikka tuleb ette, et see osa, milles on võimalus väljenduda ja mille eest saab sobivat/ vajaminevat tähelepanu, samastatakse tervikuga ja nüüd oodatakse, lisaks ühele osale, enamat. Kui, sellisel juhul on inimeste vahele, rollipartneritena, ühendus loodud, siis oodatakse sellest seotusest enamat – kordades enamat - kõike.
Kui inimeses on puudus koos olemise järgi, ühes olemise järgi, avanemise järgi, vastu võtmise järgi ja ta näeb selle saamise võimalust, millest on puudu, kui ta leiab kanali, kuhu voolata ja ta avaneb ning annab endast rohkem – ta tahab laheneda, vabaneda ja saada – juua allikalt. Vahel õnnestubki luua ühendus, mis jätab algse rolli seljataha – suhe kasvab ja areneb – inimesed liiguvad üksteisele lähemale ja ühes edasi.
Teisal võib sündida kurbmäng ja pettumine, vaenlase loomine ja ohvri rolli valimine. Üks nägi loos enamat, kui teine pool. Üks jäi algse rolli juurde, samas kui teine jagas ennast enamana. See, keda vastu ei võetud, koges külmust ja hülgamist, ära kasutamist ja ilma jäämist. Ta ei mõistnud, milles oli asi – tema ju andis ja tema ju oli, kuid temale ei antud ja tema ei saanud – tema jäi ilma. See, kes vastu ei võtnud, koges ülekohut, süüdistamist ja vale puudutust, kui temalt oodati seda, mida ta ei olnud valmis andma ja sellist olemist, millisena ta ei olnud valmis ennast väljendama. Seotus ahistas ja piiras mõlemat. Mõlemad pooled olid kaotanud rollipartneri ning vajasid, eneses ja loos selguse loomiseks, omale sobivat partnerit – üks alguse esimest ja teine Tundemina kustutajat.
Kui suhted lähevad keeruliseks ja enam ei leita lahendust, kuidas edasi, siis oleks üsna mõistlik teha peatus ja küsida - Kellena me kohtusime? Millistes rollides me olime? Kes me nüüd oleme? Kes me olema peame? Kes me olla tahaksime? Kes me olla ei saa? KES mina olen – kelle rollis ma olen, kui ma olen?
Külmetab see osa, mis ei leidnud rollipartnerit. Hüljatuna ja valena ehk valesti mõistetuna tunneb ennast see, kes soovis/ uskus, et loodud side jääb alles st olema kõik, kuna inimesed hoiavad seda alles, sest nad on seotud. Kuid ei klient lähe teenindaja juurde, et otsida sõpra – ta vajab lahendust või teenindamist. See on selge. Kuid lugudes, mis on emotsionaalsed – jagatakse kogemusi, mis tähendab, millegi enama loomist, vahetust, saamist, siis on tehtud samm loomaks enamat, et olla ja saada kogeda enamat - täiega ja sissesulanduvat embust.
Marianne
08.03.2023.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar