kolmapäev, 29. märts 2023

Mere erinev välimus ei muuda tema olemust

 



Räägitakse ja õpetatakse, et, erinevatel põhjustel, tuleb teha teadlik samm – Võta vastu oma koht süsteemis - või, et - Anna teisele tema koht süsteemis. Okey, mis mõeldud, see tehtud - seega lausutakse sõnad ja/ või kujutatakse midagi ette. Tehakse justkui tegu ära, kuid ei mõisteta, mida see tegelikult, energeetilises plaanis, tähendab – anna koht – loo side – võta vastu oma rollinimega seonduv – see, kellele koht antakse on, olemas oleva rolli, partner. Rolliside - kahe vaheline ühendus ja lugu – mõlema rollid, rollipaaris, on olulised – üks on, sest teine on – üks oli ja seega sai teine olema - üks sai olema, sest teine on.

Koha vastu võtmine st enese või teisega ühes olemine võib tunduda keerulise, kuid ka vastumeelse mõttena teostada. Kuidas ja kus ning mil moel seda teha, kui ei ole tahtnud omada turvalist ega head mälestust või üldse ei olegi olnud ühist. Mõte sellest, et seista ja ka teine seisab samas, tundub kuidagi kunstlik ja teisalt ohtlik ning mõttetult klišeelik. Mõnikord on, isegi olemas olevas, keeruline näha oma seotust. Rollipartner on küll olemas ja ise ollakse nime kandmas, kuid ühendatust ei ole st ei ole sellisena, mis annaks kindla teadmise, et ollakse ühes ja koos – Meie.

Siin see konks peidus ongi – seotus ja teostus – need on kaks erinevat asja. Seotus on, kui omatakse kohta süsteemis, kuid teostus tähendab sideme nähtavaks tegemist ja teineteise vahelise vahemaa täitmist või ühes olemise väljendamist. Inimene usub seda, mida ta näeb ja käega katsuda saab – vahetu kogemine. On olemas, kui on tingimustele vastavalt olemas. Seda, mida silmad ei kinnita ja sellest, millest enese täitmata vajadused kõnelevad, võib tähendada, et ollakse eraldi, ilma jäetud ja väljas. „Minul ei ole, sest ei ole – ei ole, kui ei ole ... ühte, teist ja kolmandat.”

Iga inimene on inimene, kõige sellega, mis ja kuidas on tema. Iga inimene lahendab oma erinevaid rolle enese moodi ja võimaluste ning oskuste, tahtmiste ja ressursside toel. See, et ta ei ole, rollis olevana, selline nagu temalt oodatakse või ta, kellegi uskumuste järgi, peaks olema, ei võta temalt rollinime ära ega kaota ühendust rollipartneriga, kuigi tollele võib tunduda, et teist tema kõrval ei ole.

Väljas ja eraldi olevana ning ilma jäetuna, tuntakse ennast külmetavana, kuna ei ole soojust ega hoidmist - ei ole turvalist Meie-t ühendatute ümber. Võimaluse olemas olemise korral proovitakse rollipartnerile meeldida, teda ära päästa või müüa ise ennast. Võetakse appi erinevad tunded, et aidates iseennast, mõjutada teist ja lohutada ise ennast. Üritatakse luua laiapõhjalist ühendust sõnumiga - Võta mind vastu! - see on katse liita teineteist enamate rollinägudega ühte ja nii tugevdada ühendust. Need on proovimised, kuidas teha olemas olev iseendale ja Maailmale nähtavamaks ning tugevamaks.

Vastuvõtmine – iga rollisuhe ongi selline nagu see sünnib ja on – sinna panustavad kaks. Tõesti on nii, et sageli ühest ei piisa, et teine muudaks oma väljendust. Tõesti ei ole üks sageli nii väärtuslik, et suudaks teist panna enesest enamat andma ja rohkemat olema. Tõesti on nii, et ühel ei pruugi olla olemas sedasama, samasugusena, mis teisel tema kõrval on. Iga inimene mõtestab enese jaoks oma rolli – osa iseendast.

Mõistmine, et koht süsteemis, tähendab erinevaid rollipartnerite ühendusi ka siis, kui neis ei olegi või neis olles ei saa piisavalt vajaminevat. Enese abitus ja solvumine tähendavad enese kaitse teostamist – eemale hoidmist ja vastu- ning abimeetmeid. Selline tegevus tähendab tõkete loomist ja seadmist energia teele – ei võeta vastu ega anta endast või edasi. See on sümboolne, kuid siiski otsust täitev, ühenduse katkestamine.

Haavunud inimene kogeb, et ta on ühendatud, kuid see ei ole selline nagu ta tahaks kogeda ja näha. Seda, mida inimene näeb, seda näevad ka teised – nad näevad ka õige puudumist. Oma uskumuste küüsis olles usub inimene, et see, kes ei ole selline või kellel ei ole seda, kuidas peaks olema, on süüdi – temas on midagi viga, et tema ei ole ega saa osa. Jäädes nähtavalt teistsuguseks, ilma ja välja, on inimesel häbi ja hirm ning ta on kurb või õnnetu või vihane, kuna tema on erinev – tema on see, kellel ei ole ja kes ei saa. Avalik häbi sunnib sulgema Maailma väljapoole ise ennast - lahti ühendama valest.

Aktsepteerides, rollipartneri valikuid ja otsuseid, tähendab, et mõistetakse ja tunnistatakse, et too on see, kes maksab oma koha eest iseendaga – ainult tema ise teab, mis see temale maksma läheb. Igalühel tuleb maksta oma osa olemise eest. Seega, ei pea uputama ega panustama ennast suhtesse, et hoida seda nähtavana ja kogetavana, kui on selge, et see ei ole enese ega rollipartneri jaoks see – vajadused, andmised, saamised ei ole tasakaalus. Kui on vajadus, siis järelikult on puudus – õigete tunnete kogemise vajaka jäämine tähendab valede kogemiste ülekaalu.

Kas Sina oled püüdnud kunagi merd muuta? Kui proovida ise ennast või teist muuta, parandada, kinni hoida, alla suruda, PEAB öelda, siis ehk kestaks veel mõned või sajad meetrid, kuid see ei oleks enese ega ka teise ees aus olemine, vaid sõda ja enese kaitse. Seega on see, mis on - mida saab muuta, seda saab - mida ei saa muuta, seda ei saa – merelaine jääb ikkagi mere laineks.


Marianne

29.03.2023.a

Kommentaare ei ole: