Üsna sageli, saades ebameeldiva kogemuse osaliseks, reageerib inimene vastu. Ennast ebamugavalt tundev inimene reageerib tundena - ta valib olla tunne - ta valib olla KES. Valitud samm on vastamine - vastuse andmine oma võimaluste kohaselt. Ebameeldiv kogemus on kui Maailmast tulev kiir, mis puudutab inimeses mälujälge ja sellesse salvestunud tunne avaneb, läbi inimese tõlgenduse, välja. Vastust andvas inimeses on koos kogu spekter iseennast – mis keskendub sellele osale, mis temas puudutust tundis – sellest tundest saab uus tervik – enese nägu, mis suhtleb, väitleb, sõdib, anub, müüb jne enese jaoks.
Võib vaielda ja valida vaatenurki, et mis ja kuidas täpselt oli või on. Võib väita, et valik tehti enne ja kokkulepped sündisid teisel pool olevat aega. Kuid, kui inimene alustab oma algusest, siis ta alustabki algusest. Sündides saab inimene endale erinevad rollinimed kanda. Ta ei valinud neid. Ta ei mõtestanud neid. Ta ei võtnud neid täie teadlikusega vastu. Ta lihtsalt hakkas oma elu, oma erinevate nimede all ja sees, elama. Ta alustas kasvamist – teekonda iseendani.
Rollinimed tähendavad, et raamid on paigas ja partnerid asetunud omadele kohtadele, kuid käimasoleva loo teksti ei ole ettekirjutatud ega selle sisu paikka pandud. Algab improvisatsioon – loomine sellest, mis olemas on ja kuidas seda tõlgendatakse. Loomine sellest, mida näha ei ole, kuid tuntakse. On kujutlustes oleva reaalseks loomine, et luua ise ennast. Luua ennast iseendaks, ootustele vastavaks, sobivaks, ja ka selliseks, et suuta muuta enese uskumusi. On erinevad sammud, mis kogevad erinevaid puudutusi. On erinevad näod, mis kõik ei ole Mina.
Ühe kasvava inimese elus on liiga palju infot, muutusi, reegleid ja juba olemas olevat, ka iseennast ja Maailma on aeg-ajalt liiga palju. On rollidesegadus – inimene ei küsi või kui ta märkabki küsida, siis ei leia ta vastust – KES olen mina, kui ma olen ... . Olemas olevad rollinimed tähendavad, et inimene peab olema ja suhtlema enese, kui erinevate rollide, partneritega. Tal tuleb suhelda ja õnnestuda, kuigi üsna sageli ta ei tea, miks ta valib teha nii nagu teeb või miks ta tunneb nii nagu ta tunneb või miks ta kogeb Maailma sellisena nagu see temale tundub või miks puudutab Maailm teda just sellistel viisidel.
Stseenid laval on piiratud ajaga – inimene ei kontrolli neid. Kohtumised rollides algavad, lõppevad, jätkuvad – aega jääb puudu ja võlgu – minnakse järgmisesse edasi veel enne, kui ollakse mõistnud ise ennast, kohandunud olevaga, toime tulnud muutustega. Segadus kasvab ja elu tundub sürrealistlikumana. Kergust ja lihtsust ei ole kusagil.
Rollisegaduses olev inimene ei ole mõtestanud ise ennast. Ta on see, kes on tuhande ja ühe erineva näoga – puudutusele vastu reageeriv tunne. Ta ei tea, kellena ta alustas ja kuhu ta tasandub. Ta ei seisa jalad maas, olles enese tugevus ja teadlikus – ta on kõik ja seega ei keegi. Kuna ta ei tea, kes ta on, siis ta ei tea, kuidas ise ennast hoida ja kaitsta. Ta ei tule sellega toime, sest teda ei ole üks, vaid palju.
Rollisegaduses oleval inimesel on olemas üks olemine, mille ta alateadlikult endale olemiseks valib, kui olev on korraga lühises ning ta ei tea, kes ta on. Ta valib olla ajas, kus kõik eluks ja olemiseks vajalik tuli läbi teise. Keegi teine oli see, kes vastutas, andis, tagas ja oli olemas. Inimene oli teise inimese sees. See oli olemine, kuid ei teadlik roll. Rolli nimega Laps ei olnud olemas, kuigi see oli kasutusel. Rollisegaduses olev inimene läheb tagasi aega, mil ta oli olemas, kuid ta ei pidanud KES olema. See oli aeg, mil oli - mina olen - olemine.
Enese kahjuks või õnneks, ei saa inimene päriselt oma ajas tagasi minna ja seega ta lahendab olemas olevat olevas nii nagu ta oleks seal, kus ta oli ja sellisena nagu ta oli. Kuid segadus ei lahene, vaid kestab ja suureneb, sest olevas on inimesel kanda oma rollide nimed ja vastas seismas neist tulenevad partnerid. Olevas on inimesel ka Lapse roll olemas, kuid selle sisu ning tähendus muutuvad ajas ja see ei vasta juba ammu sellele, mis ja kuidas kunagi on olnud.
Mina olen - on olemine, kus inimesel ei ole rolli ega rollipartnerit. Kui inimene, kes valib mina olemise, vajab midagi, siis ta tahab kõike sellelt, mis või kes olemas on. Tema on ja seega on Maailm tema jaoks ja pärast olemas.
Marianne
09.03.2023.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar