On olemas Vene nime kandev maa ja on olemas Ukraina, mis täna seismas teineteise vastas. Need maad näivad olevat justkui vastaspoolel, kuid tegelikult, olles ühel ja samal pendlil, istuvad nad ühe ja sama poole peal – mõlemad tahavad, kaotust vältides, võita. Võib ju küll liigitada ühe õigeks ja teise valeks, kuid see on vaid värv, mis eristab ühe teisest – energia, mida mõlemad kasutavad ja taasloovad, on sama.
Maailma riigid on jagunenud väljavalitud poole taha ja oma tegevuse või tahtliku tegevusetusega, toidavad ka nemad pendlit nimega SÕDA. Iga lisatud võimalus annab pendlile, edasi-tagasi liikumiseks, jõudu juurde. Antud võimalused ja lisatud vahendid ei kaota pendlit ära, sest on tõlgenduse ja vaatenurga küsimus, kas antav toetus on kaotus või võit.
Sõja nimelise pendli paneb liikuma lõhkuv energia. Liikuv pendel taastoodab lõhkuvat energiat. Pendli panevad liikuma inimeste viha, hirm, kättemaks, katki või olematuks teha tahtmine, kaotusevalu, võidu jahtmine, soov ja vajadus olla kellegi või millegi vastu ja poolt. Mida rohkem püütakse saavutada vastaspoolt, seda sügavamale vajutakse, seda raskem on liikumine, seda rohkem on ohvreid ja seda suuremad on kaotused – pendel võtab oma.
Sõja vastassõna peaks olema Rahu, sest kui sõda ei oleks, siis peaks valitsema Maailmas rahu. Sõja nimelisel pendlil kiikujaid paneb liikuma soov – hävitada vastane, et vältida enese hävingut. Püütakse võitu, et vältida kaotust. Tapetakse vaenlane, et jääda ise ellu. Hävitatakse vastaspoole erinevad ressursse, et säästa enese omi. Rahust ei ole siin juttugi, sest tegu on sõjarditega.
Võib ju otsida austust ümbritseva ja olemas oleva kohta ning liigitada teatud tegusid kuritegudeks ja teisi ausateks ning õigustatuteks – ka see on värv, sest iga tegu, mis tõuseb ja on tehtud, kellegi või millegi pihta ja vastu, on vägivald ja ülekohus. Sõda kestab edasi, sest pendel on olemas ja seda toidetakse usinalt. Mida rohkem lisatakse energiat, seda suuremaks ja tugevamaks pendel kasvab ning seda rohkem on selle mõju maailmas tunda.
Sõda lõppeks, kui lõpetataks oma tahtmine, kuid see tähendab, et teine pool saaks ju oma tahtmise. Mõlemal poolel on õigus ja õigustus oma tahtmisele – mõlemad pooled jätkavad kinnitamist, et nemad tahavad. Seda tehes ollakse samal poolel koos. Seega ei sünni tasakaalu. Seega pendel ei kao, sest seda vajatakse toomaks ja loomaks rahu, kuid rahu ei saabu sõda pidades. Rahu on koostöö, toetus, teineteise mõistmine – austamine – see on teine energia. Sõdivad inimesed ei ole avatud ega saa elada rahus, nad on valvel, valmis reageerima, tõstma relva, hävitama vaenlase – enese realiseerimiseks vajavad nad vastu olevat ja sõdivat energiat.
Sõda jaotab inimesed erinevate poolte peale – ollakse vastu või poolt ja kusagil on olemas ka need, kes ei näe sõda. Vastu ja poolt olijate jaoks tähendab eristamine, et olemas on valed ja õiged ning enese positsioneerimist – erinen sellest, olen teisega sama. Vastas pooli valinud on tegelikult ühe poole peal summana koos ja tasakaalu ei sünni, sest eesmärk on olla, erinevatel alustel, vastu. Vastu olles nimetatakse oma energia lõhkuvaks ja lisatakse see sõja nimelisele pendlile.
Maailma sees eraldi olevad osad ei taha luua tervikut, sest maailma Minad tahavad näha ennast eraldi, sest nii saavad nad enesele vajamineva tähelepanu osaliseks. Tähelpanu annab võimaluse tunda vajaminevaid tundeid. Tähelepanuvalgus annab võimaluse – olla ..., saada ... , omada ... . Tähelepanu kaotus, aga kaotab võimaluse - olla ... , saada ... , omada ... – järele jäävad hämaruses ootavad tunded.
Mõlemad pooled püüavad, erinevate nippide ja vaatenurkadega mängides, õige tähelepanu enesele hoida. Õige tähelepanu tähendab toetust enese eesmärgile – lisa energiat – lisatud ressursse. Mõlemad pooled proovivad, musta ja valge varjus olevale hallile ehk nn eikellegimaale oma valgustkartvaid tegusid peites, valet tähelepanu vältida. Proovitakse üle olla ja teist varju jätta, olla rohkem ohver ja õige, kui süüdlane ja vale, sest vaadates ühte, nähakse ka teist – üks saab toetuse, kuid teine vastumeele osaliseks, ühele kuulub armastus, teist vaadatakse vihaga, üks kogeb valusat kaotus samal ajal, kui teine tunneb võidurõõmu, üks elab hirmus ajal, mil teine astub edasi julguse ning vapruse toel.
Eraldav tähelepanu loob vahe vahele. Inimeste Minad on erinevad Maailmad. Minad on üksikisikud, kuid ka pered, grupid, riigid, keda seob üks nimi, ühendab maa või tegevus. Mina hüvedest saavad osa need, kes nimetavad ise ennast või keda tunnustatakse samana – osana. Vastus sellele, miks kõik ei sobi kokku ega ole omaks saanuna osad, on – tegemist on ressurssidega. Kellele kuulub, kui palju ja kuidas see jaguneb.
Olemas olevat jaotatakse Mina piirides – minale kuuluv. Üks Mina, nimetades Ukraina Vene maale kuuluvaks maaks ja ukrainlased valedeks, olematuteks või venelasteks, läks relvaga allakirjutama oma tõde, et selle maa ja sellega ühte kuuluvaga ise opereerida ning majandada enesele sobival moel. Üks Mina, juhtides oma alluvate ja allutate tähelapanu suurelt, valjusti ja värviliselt valeks nimetatule - väldib tõsiasja, et Kuningas on alasti. Ukrainlased, sõda pidades, kasvatavad ise ennast – vastavad küsimustele - kes nad on, kellena nad ennast defineerivad, kus ja mis nimeline on nende kodumaa.
Mõlema poole, sõja jalgu jääjad ja sõja alles hoidjad, on ohvrid ja on ka süüdlased. Mõlemad vajavad ohvrina olemist, sest mõlemad on ka süüdlased, kellegi või millegi ees – see on sõja pendli seadus.
Marianne
06.07.2022.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar