esmaspäev, 25. juuli 2022

Enese elu peatanud inimesed

 



Üsna sageli keelab inimene ise ennast tegemast, olemast, minemast. Keelab ära sarnase selle, mille tagajärjed on olnud keerulisi tundeid loovad. Enese otsusega takistab inimene ise ennast ja tema ise on nii tubli, et teeb kõik endast oleneva, et täita enesele antud ülesannet. Seda tehes võtab ta ise endalt vabaduse - inimene loob endale sobiva takistuse – haiguse, kohustuse, puuduse, põhjuse.

Enese elu poolt kõrvetada saanud inimene kulutab üsna palju aega selle peale, et lugeda, iseendale ja kõrval olijatele, üles kõik võimalikud põhjused, miks ta ei saa oma elu muuta, et olla vaba sellest, mis kõik oli või on vale. Inimene teab peensusteni, mis oli/ on valesti ja miks ta ei saa teha nii, et tagada endale sellist olemist, mida ta tegelikult vajab - Minul on nii, kuid minul ei ole naa ja seega - mina ei saa! – on põhjendused, kui keegi soovitab või ka enesel käib mõte peast läbi, et võiks vaadata oma elule teisest küljest, proovida teha, olla, valida, minna edasi, kuidagi teisiti.

Inimene usub, et tema peab edasi tegema seda, mida ta teeb, elama sellist elu nagu ta elab ja olema sellisena nagu ta on – ta on ju kohustatud tegema, olema, minema, kuid seega - jätkuvalt kogema. See, mida inimene PEAB tegema, on see, mida ta tegelikult teha ei taha. Peab – on enese tagant sundimine, iseenda, kui vahendina kasutamine, ülekohtuste või peale sunnitud kohustuste täitmine.

Inimene ei saa, sest on nii või on naa. Kui inimene prooviks, siis ta muudaks. Kui inimene muudaks, siis peaks ta tõdema, et tema oleks võinud teha seda juba eile. Kui inimene oleks teinud eile, siis ei oleks ju olnud seda, mis oli ega poleks juhtunud või tema tundnud nii nagu see oli ning nüüd on. Järelikult on inimene ise oma elu huvitavuses „süüdi” – tema elab omaenese käte töös.

Kas, iseenese osa ja vastutust, tahetakse ja suudetakse avalikult tunnistada? Loomulikult mitte. Veel vähem seda, ise enda sees, sõnadesse panna. Seega, inimene „kaitseb” ise ennast ja loeb üles kõik sobivad põhjendused, mis vaid leiab. Sellega on ta justkui ära tõestanud enese õiguse olla edasi nii nagu ta eile valis ja parasjagu valib olla. Ongi nii nagu eile oli – täna on.

On teadmine, et kui inimene tahab, siis ta ka teeb. Kuid, kui ta ei ole teinud ega ole tegemas, siis järelikult ei ole ta tahtnud, kuigi see ei tähenda, et ei tahaks tulemust. Inimene tahab, kuid ei taha teha, sest tegemine tähendaks, millegi olulise kaotust. Kaotus tundub olevat suurem, kui saadav võit. Inimesel on hirm, et ta ei suuda ega saa luua iseendale paremat olevikku – tema võimalused on vähesed, oskused nadid – kaardid on jaotatud ebaõiglaselt. Keegi ei tule ega päästa, oma elu peatanud, inimest ära, st ei anna inimesele seda, mida ta vajab – tulemust ilma teekonnata selleni.

Teadmine kõigest sellest, mida mingil põhjusel peab tegema, on selgem, kui see, mida ise tahetakse teha. Enese vaba soov on peidetud enese sisse ära, sest selle nähtaval olemine teeb inimese süüdlaseks – kuidas tunnistada üles, et ta ei soovigi seda, mis on ja mida ta teeb. Kui!!! Peab ju olema. Peab ju tegema. Peab, sest omatakse, kuulutakse, ollakse kohustatud ja tuleb teenida. Kuidas muuta seda, mis on olemas?

Olemas olevat ei pea jääma omama – see oleks kohustus. Olemas olevast saab lahti lasta ja luua enesele olevikus sündiv olevik. Kui inimene ei taha teha seda, mida ta ei taha teha, siis saab ta teha seda, mida ta tahab teha. Saab üles lugeda võimalused, millisel moel ja mis toetab teda, et tema saaks teha seda, mida ta tegelikult tahab teha.

Valida öelda – Jah, olen valmis tegema, olema, minema - võtma vastu oma teekonna. Küsida iseendalt, millised on olemas olevad ressursid, et teha järgmine(sed) samm(ud). Seda küsides ja iseendale ausalt vastates, ei keela ega kohusta inimene iseennast, tema vabadus jääb alles. Ta on teadlik enese võimalustest, ta austab ja kuulab ise ennast.

Inimene, olles vaba tunnete rahuldamise vajadustest tulenevatest mustritest, sundkäitumisest, uskumustest, püüdlustest ja enesemüümisest, leiab üles oma tee ja tal on olemas vabadus ning toetav julgus, et astuda seda rada, mis tähendab ise ennast.



Marianne

25.07.2022.a

Kommentaare ei ole: