Ükskord iga sadu saab otsa,
vihm lõpetab alla voolamise ära,
hallide pilvede kuubede kuivades,
jäeti seljataha märjaks kastetud maa.
Veel on omadus voolata
ja lohkudesse lompideks kasvada.
Lomp see on ühte kogunenud piisad,
kel igal oma teekond kaasas.
Tundub, et tegu on ühega,
kuid tegelikult väga paljudega,
kes koos, ühes, ühena.
Sooja päikese paistes
tilk tilga järel aurustub,
lombi ära kuivades,
vesi on nähtamatuks muutunud.
Lõpuks, kui kaob ka viimane,
siis alles jääb märg muda -
kontsentratsioon kaasas olnust -
kogemised,
tunded,
mälestused,
teadmised,
unistused.
Piisk, mis maandus peopesale
või voolas alla põselt,
oli puhas ja selge -
oli ühte teekonda jätkates
teise teekonna algus.
Marianne
26.07.2022.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar