Sinu elus on olnud ning on asju ja tegevusi, mis käivitavad Sinu sees tugevaid reaktsioone, samuti leidub seal inimesi, kellega ühes olemine ei loo alati enamat. Nende asjade, tegevuste, inimestega seoses tunned Sa enese sees hirmu – kardad kaotada, midagi või kedagi – kardad jääda millestki ilma. Sellise olukorra kogemine ei tee Sinust paremat, sest see ei ole hea olemine. Sa tunned ja kasutad ennast vihasena, ärritununa, relvana, ohvrina, allaandjana – need ja paljud teised võimalused on Sinu erinevad lahendused, kuidas vältida selle tõeks saamist, mida Sa kardad juhtuvat.
Sinu elus on olnud väga palju selliseid hetki, mil oli võimalus kohtuda oma tundega, olla selle sees, elada see, läbi astudes, läbi ja lasta seejärel oma tundest lahti – see oleks olnud lihtsalt üks kogemus teel, oma elu maitsmine – oma tundele nime andmine. Kuid Sina ei kasutanud oma võimalust olla vaba, vaid õpitud lahendust, millega sidusid ennast tunde külge kinni.
Sinust on saanud sõltlane - Sinul on aseainete sõltuvus. Aseained on ained, mis kustutavad näiliselt midagi ära. Nende asjade omamine/ tarbimine, tegevuste sooritamine, vajalike inimeste õige tähelepanu ja nendega seonduv materiaalne/ hüvede/ vajalike tunnete maailm, vaigistavad soovimatu tunde. Oled sõltuvuses, sest vajad midagi, millega asendada nö halb nö heaga.
Kui olid veel väike ja kukkusid ning said haiget, siis jagati Sinule lohutust. Kui kaotasid midagi ära, tegid katki või jäid hoopiski millestki ilma. siis anti lohutuseks, kuid tegelikult tunnete vaigistamiseks - aseaine. Sellesama mudeli võtsid Sa oma kasvatajatelt üle - kui hiljem, suuremana, kogesid tundmatu, kuid hirmutava tunde puudutust ja kartsid seda tunnet enese sees, siis andsid lohutuseks aseaine – selle, mis oli võimalik. Lohutuste ja aseainete maailmas ei õppinud Sa oma tunnetega kohtuma – Sina ise jätsid oma õppetunnid kõrvale. Tunded ei kadunud ära, need kõndisid kaasas ja igal pinnale kerkimise hetkel vajasid taas lohutust – oma aseainet.
Sõltlasena Sa müüd ise ennast, et tagada enesele vajaminev. Sina võitled enese eest, et saada enda kätte see, mis peab olema Sinu. Kui vaja, siis kavaldad, varastad, petad, lööd, valetad – sõjas on kõik lubatud. Sõltlasena oled Sa sõjas. Aseaine vajadus teeb sõgedaks, pimedaks, tundetuks. Sõltlasena on Sinu ainus eesmärk see, mille Sina ise endale andnud oled - on vaja täita oma vajadus – see on elutähtis ülesanne. Vahet ei ole, millise aseaine lõksu Sa jäänud oled, kas see on aine - söök, jook, ravim, narkootikum jne, tegevus – seksimine, sport, filmid, autosõit jne, inimene - kelle olemas olemine või läbi, kelle saad vajamineva – need kõik on erinevad vahendid, mille omamine/ tarbimine tagab vajamineva, kuid tegelikkuses asendamise.
Küsi eneselt - Kas omamine/ kogemine teevad Sind paremaks? Miks Sa tegelikult valid enesele seda, mis ei loo Sinus endas enamat? Miks Sina ei taha lahti lasta aseainest? Mida aseaine saab Sinule anda? Mida aseaine Sinuga tegelikult teeb? Mida ja kui palju oled Sa valmis maksma, et tagada saamine ja omamine?
Teadvusta, et aseainet tarbides/ omades rahuldad nälga, kuid ei leia rahuldust – aseainega ei saa ennast täita. Selline tegevus on Sinu vahetuskaup – kui Sina ei saa soovitut, siis annad asenduse - Sina saad anda selle, mida on anda, kui vajad. Kui alguses oli hirm, sest Sa ei teadnud, miks Sa tunned ja kuidas enam mitte tunda, siis aseainetest sõltuvusse sattununa oled muutunud masinaks - käivitud ja reageerid, tarbides vaigistad. Rahu ega vabadust ei saabu, sest oled tegevuses vajamineva omamise ja laovarude täiendamisega ning kõigele lisaks on erinevatel aseainetel huvitavalt erinevad tagajärjed.
Marianne
31.08.2021.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar