Aja hambad purevad,
lausa nähtavalt järavad -
ajaga kaasas olev
mureneb ja laguneb,
tükkideks pudeneb
ja aja lõppedes,
maha jääb musta mullana
või aevastama ajava tolmuna.
Vaikselt ja märkamatult
algab lagunemise algus -
olev saab ilusa värvuse -
erinevais värvitoonides
samblarohelist,
roostekarva vaske
pronksjat oranzi -
aja paatina on hinnaline.
Vanaduse halluses
värvid tuhmuvad,
kunagine tugevus
aja kadudes
läheb kaotsi.
Aja jälgede haprus -
ettevaatamatu liigutus,
vihmavee valing,
jäise lume raskus,
tuulehoo tormakus -
oli, enam ei ole -
aeg ajast sai jagu -
tuleb tuul ja jäljed pühib.
Marianne
24.08.2021.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar