Otsin omanikku -
seda, kes hoiaks,
kuid ei jätaks,
seda, kes vajaks,
kuid ei hülgaks.
Olen olnud
justkui ühe
ja ka teise oma.
Olen ise ennast
välja pakkunud
ja vahel ka müünud,
kuid ikka ja jälle,
omanikku kaotades,
olen üksinda jäänud.
Olen olnud hea,
püüdnud olla parim,
kuid see ei loe,
sest saadav
ei jää püsima,
jääb vajaminev
kätte saamata -
olen koduta,
sest olen hüljatud.
Seisan Maailma ristteedel,
olen eneses kurbusest märg,
kannan kaelas silti -
Mina otsin omanikku.
Ennast hüljatuna tundes,
vajan enesele seda,
kelle oma olla.
Ometi ei saa
mind keegi teine
kunagi ega kuidagi
omada.
Olen iseenda oma
ja nii ei saa
mind keegi teine
ka hüljata,
kuid ennast
hüljatuna tundes
olen ise ennast,
üksinda jättes,
taaskord hüljanud.
Ise ennast hüljates
saatsin enese,
kui toast välja -
mina ja otsi,
enesele omanik leia.
Otsi üles see,
kes Sind tahab
kui tema jaoks
oled õige.
Leia üles see,
kes Sind vajab,
kui oled õige.
Kas see tähendab,
et hülgamise põhjus
oli tõesti see,
et olin iseenda jaoks vale
ja see tähendab,
et ka mina ise
ei saa iseennast
omada -
olen vaba olema ...
Marianne
22.06.2021.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar