Silmad avan -
taas on hommik,
kätte Maailma võtan
ja selle sisse sukeldun.
Midagi ei ole muutunud,
sest ikka veel,
on kõik selle Maailma sees,
haigelt tegevalt,
endine.
Ikka veel
tuleb enese
eest ja pärast
võidelda -
ma ei ole nähtav
ega meeles.
Ei ole jälgijaid
ega kaasaelajaid -
on sigin ja sagin
ja toimetused,
kuid minu ümber
säilib vaikus.
Maailm on ilma minuta
liikumist jätkanud -
ei ole oodatud
ega seltsi vajatud -
olen või ei ole -
vahet ei ole.
Kedagi ei ole ootamas,
et ühist kõndi jätkata,
kedagi ei ole vajamas,
et sõnu vahetada,
kedagi ei ole kutseid lähetamas,
et kokku saada päris elus.
On uued pildid,
mida vaadata,
on uued teemad,
millest rääkida,
on uued lood,
millele kaasa elada.
Olen maha
või välja jäänud -
Maailm on nähtavalt
edasi liikunud.
Minu poolt jäetud jäljed
on seljataha jäänud -
ust avades selgus -
mind ei olnud oodatud.
Eilset justkui poleks olnudki -
taas tuleb alata uuesti,
jagada oma lood,
kirjutada oma tekstid,
üles panna pildid -
et olla nähtav,
et olla ühes,
et olla voos -
FB Maailmas koos.
Nii kergelt tuleb üksindus
ja temaga ühes kurbus -
on olemas päris elu
ja on olemas virtuaalsus -
mina olen ja elan
kahes Maailmas korraga,
kuid väga raske
on neid ühendada.
Taas on hommik -
silmad avan,
Maailma kätte võtan
ja selle sisse sukeldun -
mõistetamatu kordus -
uus hommik
tähendab tunde äratust -
kuid, millal mina ise
tegelikult üles ärkan ...
Marianne
17.06.2021.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar