Kui enne teele minekut istud, et peatada hetkeks aeg ja seejärel võtta lahkunust jäänu kaasa ning viia ta viimasele teekonnale, siis kurbuse keskelt kostuvad lahkunu häälega sõnad, mis kui ukse avavad ja jõudu andes teele saadavad, ühe nime ja aja viimast teekonda alata aitavad.
Kui on oldud ja kuulatud ning käes see aeg, mil viimased kolm peotäit on langenud ning surm, hauakaevaja isikus, alustab oma tööd, ühe inimese loo lõpule viimist, siis lendab oksale lind, kes nii puhtalt, kõlavalt ja elurõõmsalt edastab oma sõnumit – hinged hingedega kohtuvad, teekond jätkub.
Kui on istutud, oldud, räägitud ja söödud, siis nõud korjatakse kokku ning kööki ära viiakse. Ukse vahelt sisse kaks sammu tehakse, kui kandik pöördub ja katki kukkuvate nõude klirin annab teada energiapaisu vallandumisest - kokkukogunenud tunded hajuvad.
Üksi ei olda – ühes ollakse – hinged on saadetud ja Valges Valguses hoitud.
Marianne
05.06.2021.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar