Olen vale ja jäängi valeks, sest üks ütles ja teised kordavad järgi – iseenda väljendusviis on vale. Miks ma ei või olla selline nagu olen – reageerida nii nagu seda seisatumata teen. Kuid, justkui tegelikult ei valikski ise, vaid tantsiks joonises, mis enese ette laotatud. Ärkavad ja korduvad need kohad, kus kunagi otsustasin ära - „Mina olen vale!” Edasi minev tee läheb neist läbi ja seega astun ning loon ennast enese jaoks. Taas kordan selleks, et märgata ja ärgata üles.
Kuid veel enne, kui ärkan, ma tunnen ja näen tagasi läbi kõikide nende hetkede ja seda kõike koos on tõeliselt palju üheaegselt kogeda. Olen tundena ja enese tundes olles, olen abitu – mina ei taha. Teen järgmise otsuse - „Kui olin, siis olengi st jäängi”. On soov lasta lahti, eemale astuda, sest kui ma ei oska ja sellisena ei kõlba, siis mingu teised lihtsalt ära. Ma ei ehita silda, vaid vajan üksikut saart, kus olla, et iseendana olles, ei looks ega kohtaks hetki, mil keegi võib astuda ette ja kommenteerida ning näidata näpuga valena olemist. „Ära ole, ära tee!” - ütlen ise endale ise enda sees. Püüan peatada ja vaigistada enesena olemist.
Valena olnuna ei ole ma enam vaba, sest minul tuleb iseennast kontrollida – kusagil on olemas keegi, kes jälgib arvustades valikuid ja olemisi. See on kui eksam, kus pean suutma olla õigena ega saa olla, sest mina ei tohi eksida. Need tagajärjed, minu enese otsustest tulenevad valikud, ei ole minu enese otsused ega valikud, vaid karistus ja hirm. Pean vältima kordamist, et mitte kogeda kordumist. Olen, sest näen iseennast, ohvrina, sest keegi süüdistas mind – mina ju kuulisin endas süüdimõistvat otsust - „Sina olid, seega Mina tundsin ja Mina vastasin Sinule!”
Minu olemise tulemus – kogesin enese vilju ja need ei olnud magusad. Elu pole mäng, vaid töö, kus pean olema õige. Pean olema, sest olen ema oma lastele, olen inimene inimeste hulgas. Olen keegi, kellel on rollid ja rollipartnerid – pean olema õigena ehk parim kuvand rollist, et teised saaksid tunnetest vabana olla – mina ei tohi puudutada ega äratada ega kasvatada tundeid teiste sees. „Too seal on minu jaoks vale” - räägivad pilgud, kõnelevad sõnad. Inimeste Maailmas olen abitu, hirmul, vihane ja lootusetu. Looduses ma ei ole õige ega vale – seal olen vaba.
Marianne
15.06.2021.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar