Ilusad ja armsad,
pealt näha siledad
on need magusad tõed,
mis kibedalt hammustavad.
Vale sisuga sõnad,
vale mõttega lubadused,
valed tähendused,
valed tõotused,
sõnadega ühes
välja vabalt voolavad.
Ei julgeta olla,
ei lubata enesel olla -
tuleb peita
ja ära varjata -
peab näima,
väliselt olema,
et oma elu
valedega ühes elada.
Tuleb äratus,
laud pühitakse puhtaks
ja valede killud
katmas maad
on haiget tegemas neile,
kes valedega ühes kõndisid.
Pihta saab see,
kes lubas endas uskuda
tõesena võtta seda,
mida olemas kuulis.
On tõe ära rääkimise hetk,
tõe välja ütlemise koht -
„Palun, siin on Sinule tõde,
sellest, millisena
ja miks on olnud,
tehtud ja on varjatud!”
Tehti ja oldi,
sest teisega ühes
inimene ei saanud olla Mina.
... inimene ise ei lubanud,
inimene ise keelas ...
kuid teine on selles süüdi,
sest tema oli ja on - Sina.
Valetaja oma vabaduse ihas
näitab ette ja osutab kätte
kõik teises olevad vead -
„Näed - just selle pärast!
Näed - just see pärast!”
Keerates tähelepanu iseendalt ära
ja osutades teise süüd,
saab vale olla õige
ja inimene enesele tee
olla valedest vaba
ja vales olemisest ära,
oma vabadus sisse astuda.
Marianne
05.12.2020.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar