Kui on olnud ja on tehtud, sest on pidevalt pidanud, kuid korraga enam ei pea, siis on seisatus, kuid see ei tähenda kogu täiega seisma jäämist, vaid vägikaika vedu. Kellegi tahe tahab süsteemi peatada, et muuta või muutuda, kuid see, mis on harjunud liikuma, see liigub edasi. Süsteemi ümberlülitus on tasakaalupunkti asukoha muutmise hetk.
Kui keha peatab inimese, siis inimene sunnib takka, kui inimene peatab, siis keha tegutseb edasi. Pinge langus, haigus, stress on keha, vaimu ja meele tasakaalustumise protsess uuest tasakaalupunktist lähtuvalt. Algul toimub vastandliikumine, sest ühisest eesmärgist on saanud erinevad – sund edasi versus peatu. Võtab aega enne, kui osapooled mõistavad uut ja kohandudes tasanduvad.
Peatujal on vaja iseennast paigal hoida ja teist peatuma sundida. Liigutada tahtjal on vaja teist kaasa tõmmata või eest ära lükata. Mõlemad kasutavad teineteise vastu jõudu. Kahe erinimelise jõu kasutamine ühe terviku sees on vastandumine. Valitseb segadus, sest vana ei taheta ega saada hoida, kuid uut ei saavutata seni, kuni üks ei ole ülekaalu saavutades teist allutanud või ei ole ühisena olemist. On püsivat tasakaalu otsiv aeg.
Inimese otsus ei peata Maailma, vaid loob enese sisse segaduse. Üks tervik – Inimene süsteemina - peab suutma liikuda ja peatuda ning sel ajal „juhtubki” - süsteemi võimaluse kohaselt huvitavad tasakaalu otsiva tegevuse tagajärjed.
Marianne
08.12.2020.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar