Kasutud, kes ei toonud oodatud tulu

Vahel on Aeg, kus erinevad ajad kõnelevad minus, et läbi minu minnes vabaneksid seljataha jäänud ...

„Pole kasu, sest ei too tulu – on kulu, sest on olemas - kui ei oleks, siis poleks. Kui lapsega tuleks sündides kaasa tasu ja tema eest makstaks, siis oleks temas mõte, sest temast oleks kasu, kuid kaasa saab vaid raskuse ja peale tuleb ise maksta – kaob vabadus, noorus ja aeg ise enda elu elada – on ahelad. Laps vaatab otsa ja tahab saada – tahab minust osa saada. Ta ei lähe ega kao ära, sest ei saa. Mina ei saa ära minna, sest ei saa – ma olen temaga ühte seotud – mina olen ema.

Mul ei ole seda, mis minul oli ja ma ei saanud seda, mida tahtsin, vajasin ja igatsesin – iseendana olemist ja täitunud unistust – ma ei õppinud selgeks, kuidas osata olla Naine, mehe poolt armastatud naine. Kadus minu võlu ja ma ei köitnud enam – minust oli saanud lapsega ema.

Lapsest polnud kasu ja minust endast ei olnud kasu – kasutud – kõik oli olnud kasutu – ma ei võtnud oma elu vastu, sest mulle ei meeldinud see, mis olemas oli.”

Kellele kuulub laps, kes teda omab – miks ja kelle jaoks ta sündis ...

Tundsin, et mina olen kasutu, sest ma teadsin seda – mina ei suutnud eesmärki täita. Õppisin selgeks, et pean olema teistele kasulik, et saada luba olla – mina annan, siis saan vastu – minul endal ei ole.

Ajas tagasi kõndides olin ema, kes kandis last, et omada võimu. Tänases päevas olin laps, kelle sünd oli eesmärk omada võimu. Eile olin emana kasutu, sest laps oli tähtis. Täna olin ise kasutu, sest minu sünd ei suutnud Maailma muuta, kuid minust sai raskus, sest ma muutsin ema – tema jäi ilma sellest, mis tal oli ja ta ei saanud seda, mida soovis. Eile ei suutnud mina muuta Maailma, kuid hüpates igavikku muutsin ma iseenda oma.

Kasutud, kes ei saanud ega toonud oodatud tulu – uskusin, et oman võimu, kui minul on laps. Uskus, et omab võimu, kui temal on laps. Selgus, et olin kasutu, kui minus polnud enam last. Selgus, et mina ise olin kasutu, kui olin olemas. Tahe omada – kui omaksin, siis oleksin ja saaksin – läbi teiste – ise endal pole endale armastust anda – kasutu ...

Miks peab olema asjadest ja inimestest kasu? Miks nad peavad tooma oma olemas olemise eest tulu – tasuma millegi eest, maksma kellelegi – seal pole kohta armastusele, sest pilgud ei õnnista ega olemas olemine tiivusta. See on lahti laskmata valu, mille peab kustutama tulija, saaja, kasutaja. Usutakse, et ollakse ise kasutu, kui ei saada, omada ega tooda kasu iseendale – ei suudeta anda endale seda, mida vajatakse – Maailma täis armastust.

Nendest pilkudest jäävad inimhingede sisse valusad jäljed, kui vanemad vaatavad oma lapsi ja löövad sildi – Kasutu – laps ei too oodatut. Läbi tema ei saadud seda, mida vajati – tähelepanu iseenda poolt tehtule – kui laps ei õnnestu, siis järelikult pole ta õige. Lapse eesmärk on anda vanemale vajaminev – laps peab suutma anda selle, mida ei ole – mida ise ei saadud – millest jäädi ise ilma. Laps peab elama oma elu nii, et vanem tunneks ennast täidetuna.

Marianne

03.03.2020.a