reede, 26. jaanuar 2018

Tere, mina tulin täna iseendana!


Kord läks üks väikemees punaseks lakitud küünega lasteaeda. Õhtul nõudis ta laki eemaldamist, kuid mõtles natuke ja ütles, et kuna talle meeldib oma sõrm sellisena, siis järelikult peab ta seni, kuni lakk peal on, kodus olema. Kuid hiljem ta otsustas, et  järgmisel hommikul läheb ta ikkagi lakitud küünega lasteaeda.

Kas minus on julgust
olla Maailmas iseendana,
võtta endaga kaasa
kõik see, mis minuga koos käib,
olla tervenisti mina ise,
mitte vaid väljast näiv.
Kas julgen olla see,
kes ma päriselt olen
ja astun Maailma
või iseendana koju jään?

Kas varjan end lambana,
huntide pilgu eest
peites end kodus
või hundinahas käies
teiste huntides seas.
See on minu otsustamise koht,
kuid ma ei ole see,
kes ma olla ei oska ega taha.

Nii, et täna ma ei küsi ega oota,
Milline ma olen või
kuidas Sinule tundun?”
Olen see, kes olen,
olen see, kes olla tahan
ja minu üle naerab vaid see,
kes iseendana olla ei julge.

Kui ma astun Maailma,
varju kombel ma ringi ei hiili,
sala ja vargsi seinaääres ei käi.
Ma seisan uksel, siin ja praegu
vaatan teile otsa, silmast silma:
Tere, mina tulin täna iseendana!


Marianne

26.01.2018.a

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar