Õnn ei oota mind ettekujutuse
olematus tühjuses. Õnn on rahuloluna peidus argipäeva reaalsuse
käegakatsutavas toetuses. Ma
leian ta hetkes, kus minu
enese sügavusest voolab
huulile tänu, süttib silmadesse sära ja sünnib huulile naeratus. Kohas, kus olen vaikses tänupalves, lihtsas olemises, sest just siin ja praegu on minus kõik olemas, midagi
enamat ei ole vaja ega ole
puudu. Hetk
olevikust kinkis mulle just
selle, mida täna vajasin – Armastuses hoituna
olemise.
Marianne
28.01.2018.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar