reede, 12. jaanuar 2018

Alkeemias avaldatud tihendatud - Tunnete energia lõksus või vabaduses



Avaldatud 17 lugu
http://alkeemia.delfi.ee/tervis/vaimne/tunnete-energia-loksus-voi-vabaduses?id=80756471

Seni, kuni inimene ei mõista ega oska iseennast lugeda käib ta peeglit või päästikut otsides ringi, alateadlikus ootuses ja soovis luua välisega kontakt, mille läbi saada see, mida ta ise ei oska endas üles leida ja lahendada või ise endale anda. Inimene tormab tunnete energiasse, et tunda end inimlikult elusana ja sellepärast, et ta vajab välise peegeldust, sest nii näeb ta kinnitust sellele, et ta on olemas.

Inimene otsib seda, kes peegeldaks tema positiivseid külgi, kuid väldib peegleid, kes peegeldavad tema negatiivseid ja varjatud külgi. Inimene peegeldab teemasid, millega tal endal on side ja need on temas ootamas oma aega ning päästikut, et vallanduda. Elades ja olles lihtsalt iseendana, kuid peeglist nähtuna endale meeldimata, hakkab ta peegleid vältima ja ennast peitma, et ei peegelduks see, mida ta endas muuta ei taha või ei oska. See pilt, mida talle endast vaadata ei meeldi, puudutab tundlikku närvi ja temas kasvavad tunded, millele ta hakkab välisest vastust otsima.

Inimeses on ootus, et väline annab talle vastuse ja tema teema laheneb. Vastus tuleb, kuid peegeldusena. Sageli võtab peegel asja isiklikult ja toob oma teemad sisse ning tema otsusest reageerida, saab, algsest lihtsast vastuse otsimisest või pinge maandamisest, alguse konflikt. Inimesele ei meeldi välise reaktisoon tema käitumisele ja seda eitades hakkab ta ennast välise, kelles ta peegeldus, eest kaitsma. Väline vaatab isiklikult võttes samuti peeglisse ja nüüd kaitsevad mõlemad iseennast, sest neile tundub, et teine ründab. Konflikti lahendatakse mitte iseendas vaid peeglis, see tähendab teise sees. Kasvab viha peegli vastu, sest pilt ei muutu ja oma reaktsiooniga soovitakse peegeldus lõhkuda, sest kumbki ei saa seda, mida tahetakse, soovitakse, et teine muutuks ja annaks tagasi selle, mille ära võttis, kuid tegemist ei ole tagastamist võimaldava asjaga vaid tunnete ja nendega toimetulekuga.

Inimene on võimeline tundma väga erinevaid tundeid ning nendega seonduvaid teemasid on temas ja tema elus mõõtmatu arv. Inimene peegeldub iseendana iseendale, et näha oma tundeid, mida ta tunneb. See on keeruline ja seda kõike on segadusse ajavalt liiga palju, kuid kui mõelda tunnetest kui energiatest, siis läheb pilt palju selgemaks, sest tegelikult tundeid tundes ongi mängus energiad ja energiad võib jagad lihtsalt kolmeks: miinusmärgiga, plussmärgiga ja tasakaal.

Inimese kontakt välisega toimub, kui ühises kokkupuutepunktis nende energiad ei möödu vaid segunevad piiride üleselt ja inimene tunnetab seda tunnetega, võtab teemat isiklikult ja paneb tunnetele nimed. Nii ongi tundeid tundes küsimus energias, sest see tungib inimese piiridest sisse ja mõjutab teda või teeb inimene ise oma energiatega „trikke”, sest temas on alateadlik soov energiat juurde saada, lahustada või ära anda ja nii reageerib ta teiste inimeste energiatele oma energia liigutamisega ühel või teisel moel ja see muudab tema seisundit isegi siis, kui otsitud lahendust ei saabunud ega leitud. Kui inimene on tasakaalus, siis on seda ka tema energiad, kui midagi on puudu, siis avanedes ta seda otsib, kui midagi on üle, siis seda ta jagab, kui on pinge, siis sellele otsib ta maandust ja ta teeb kõike seda endale omasel moel.

Kui väline astub inimesele vastu, pannes teda oma tegevusega seisatuma, siis on see hetk, kus inimesele näidatakse pilti sellest, mis tema enda sees peidus on. Näidatakse energiat, mis inimeses ülekaalus olles tõmbas ligi sarnast energiat, et tasakaalust väljas olnud energia jõuaks kriitilise piirini ja saaks päästikut kohates vallandudes lahustuda. Inimene reageerib kui tema energeetiline, vaimne, füüsiline või keemiline tasakaal on paigast ära ja talle tundub, et kui ta kohe oma sammu ei astu, siis saab aeg otsa.

Kui inimene reageerib, enda peegeldusele, rünnakuga peegli vastu ning tema ja välise vahel toimub konflikt, siis pinge kuhjumise hetkel on mõlemad oma tunnete sees ja lahendus, mida kasutatakse tuleb nende endi peidetud poolest. Toimub plahvatus ja energia vabaneb, osapooled lähevad oma teed, kuid inimese sisse jääb halb tunne, sest lõhkuvas negatiivses tundeenergias olles ta ei meeldinud endale. Ta tahtis iseenda ja välise silmis ilus olla, kuid see, kuidas ta reageeris ja teemat lahendas oli kole. Halb tunne tuleb sellest, et tema sees on peegeldunud pilt inetust iseendast, keda väline nägi. Välise silmis näeb ta mälestust sellisest inimesest, keda ta ei suutnud peita ja nüüd teab kogu Maailm, et tema on inetu ja see teadmine, et ta ei suuda seda pilti teise mälust kustutada, hoiab mälestust ka tema enda sees alles: „Ma tean, et Sina tead, sest Sina nägid.”

Kui energiate vahetu kontakt on möödas ja väline on juba ammu läinud, kuid inimene on ikka veel seisundis, kus ta tunneb, et väline jätkab tema mõjutamist, siis hoiab ta ise oma tunnetega energeetilist seisundit üleval. Inimene tunneb ennast halvasti, sest kontakt ei lõppenud positiivse tõukega ja ta loodab, et väline tuleb tagasi ja lahendab olukorra, kuid väline läks ära ja ei saa enam, midagi juurde anda ega vähemaks võtta.

Väline ei saa lahendust luua, sest see peab tulema inimese enda seest, mõistmisest: „Miks mina nii teen?”ja „Kuidas saan mina ise oma tundeid muuta?” Inimene saab endale teadvustada, et nüüd on nii nagu on, võiks ju olla teisiti, kuid ei ole. Ta saab endasse vaadates ise uusi lahendusi otsida ning teadmisega, et ta on ise vastutav oma tunnete eest, võimeline ise ennast aitama ja ise oma energiaid muutma ning seejärel, selle teadmisega liikvele minnes, muudabki ta juba oma seisundit.


Marianne 
09.01.2018.a


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar