Inimene valetab selleks, et mitte rääkida tõtt – valega varjatu on tõsi, millest valitakse vaikida. Valetamine ei tee tõde olematuks – kui inimene ei saa/ ei pea enam valetama, siis ta teeb oma tõe teoks.
Inimese elus võib ja saab ette tulla, et tal on olemas seotus(ed), milles tema valetab/ milles talle valetatakse. Sel juhul hoiab inimene elavana seda, mida ta ei vali/ millesse teda ei valita. Sel juhul hoitakse inimest oma elus alles, kuigi teda ei valita. On harjumus, on vajadus, on kohustus – kuid ei ole vabadust ega nähta võimalust ega ka põhjust ühist teed jätkata – ei ole soovi ühiseid – Meie koos - mälestusi luua.
Inimene võib ja saab olla ühes – kasutada suhet/ kasutada inimest – olla olemas, kuid mitte tahta seda, kes, mis ja kuidas olemas on - on midagi, mis takistab teda EI ütlemast – Mina ei saa! Mina pean! - ja seega, ta valetab teis(t)ele ja ehk ka iseendale, kuni tema on teisega veel seotud, sest tema ise ei ole veel täielikult lahti lasknud.
On ühes olemisi, mida talutakse ja ise ei taheta, kuid millele ise – sirgelt ja selgelt - ei öelda EI. Valetajale välja öeldud EI toob nähtavale tõe – ei valita muuta ega valita muutuda, vaid valitakse ära minna – loo lõpetatuks lugeda. Lõpuks ometi on vabaks saadud – soov, et, seotust alles hoides, muudetaks enese käitumist selles, annab põhjuse avalikult keelduda ja suhteseotuse lõppenuks lugeda. Sel moel teeb ennast teoks inimene, kes enam ei vaja, kes ise on juba mujal ja, kelle ellu ei jää tühja kohta.
See tähendab, et inimese elus olnud suhted, mis kunagi olid reaalsuses olemas, jäid seljataha. Kuid ometi jäävad need seotused kestma, sest need on saadud sünniga ühes või ise endale valitud või enesest alguse saanud. Kuid need seotused ei ole elusad, sest neis puudub liikumine – energia ei voola – see on peatatud/ see on keelatud/ sellest on ära öeldud.
Inimene, kes on valinud ja oma otsusest teada andnud – enam ei ole kahtlust ega ka segadust – omadel põhjustel ta ei vali ühendust – kui ta enam ei pea/ ei saa valetada, siis tema poolt on teise inimesega ühes olemisele punkt pandud. See tähendab, et enam ei valita, mitte ühtegi rolliühendust, selle konkreetse inimesega, teostada ega alles hoida.
Jah, see inimene on elus, kuid omal moel on ta surnud. Teisele poole lahkunu ei võta energiat elavatelt vähemaks, sest tema on ära seal, kuhu ta kuulub – elav ja surnu ei ole elavalt ühes. Elav surnu on energia kadu, sest teda tuleb ise elavaks luua. Temaga koos olemine võtab vähemaks, kuid ei anna vastu. Selle, kes on, inimesele ja seotusele temaga, EI öelnud ja selle ka teostanud, selle valimine ja tema kõrval seismine ja temaga suhtluse alles hoidmine on enese eluenergia ära andmine – see on millegi elutu elavana hoidmine – elav surnu ei anna edasi ega tagasi elavat energiat.
Elav surnu on suhtest ära läinud – ta on mujal. Sellepärast temaga koos olemine tähendas ja tähendabki suhet tasakaalustavate vajaduste esilekerkimist ja nende alles jäämist – teda ei ole seal ja selles, milles ta oli justkui olemas/ väitis end olemas olevat. Elavale surnule on omane, et ta valetab – see tähendab, et tema ei tee endaga seonduvat nähtavaks, sest see näidanuks välja tema tegelikud piirid ja panuse - koha, kus ta on ja selle, milles ja, miks ta osaleb ja selle, mida ja, kuidas tema elus hoiab.
Valetamine – enese Ei väljaütlemata jätmine, kuid selle teostamine – märgib ära inimese, kes oli kogenud väljapääsmatut olukorda – enese piiride paika panemine ja nende sees, teis(t)ega ühes, turvaliselt olemine ei olnud võimalik. Kui inimene ei saa, enese jaoks valest, füüsiliselt ära minna, siis ta läheb ära vaimselt ja energeetiliselt – see tähendab, et ta on ühendatud, kuid ta ei teosta seda ühendust – kuna ta ei anna, siis ta ei saa ka vastu, sest energeetiline ühendus, mis tasakaalustaks toimuvat, ei tööta.
Sellisel juhul inimesed vahetavad väärtusi, mis on võimalik – EI ütlemist vajav annab ise või näeb, et temalt võetakse ära seda, mida saab üles lugeda – antakse raha, panustatakse aega, jagatakse olemas olevat – kuid kogetakse, et sellele ei saada vastu samaväärset – enese oma kasutatakse ülekohtuselt ja vähemaks võtvalt ära.
Tegelikkuses võtab EI öelnu ise teis(t)elt vähemaks - ta võtab selle, mille peab enesele kuuluvaks - teise inimese. Kuna ta on olemas ja näeb enese poolt ära antu kogust, kuid samas tunneb, et tema poolt antule ei saa ta väärtust vastu, siis talle jääb alati vähem ja teine tema võlglaseks. Ta kasutab koos olemist EI ütlemise põhjuste kogumiseks ja kaude välja ütlemiseks – näitab teis(t)e valena olemist – vähendades seda, kellega ollakse seotud, kuid keda ei valita, teostatakse suhte lõhkumist, sest andes ei panustata inimesesse ega tema kasvamisse.
Teisele inimesele, kui rollile ja inimesele, EI ütlemine tähendab, et seda teemat enam enese ellu ei valita, kuid see tähendab ka seda, et see ei ole kahepoolne otsus, vaid ühe osapoole takistava/ lõpetava otsuse teoks tegemine. See tähendab, et sellisel inimesel on läbimata oluline õppetund – seotus jääb elavana alles ka siis, kui läheduse aste ja jagatav/ panustatav sisu/ väljendus on muutunud – Meie jääb alles.
Rolli ühendus, mis märgib ühendust suguvõsa süsteemiga, tähendab alatiseks Meie-na olemist ja Meie-ks jäämist. On inimese töö iseendaga, et see tähis jääks elavana alles – ühendama ühte seotuid sel moel, et enesega seotud inimes(t)ele ei ole öeldud EI.
Inimesed, kes valivad rollidel põhineva maailma selleks, et anda endale võimalus luua oma süsteem/ osaleda, kellegi teise süsteemis – ei seisa elava energia ühendusena – suguvõsa süsteemi jaoks on nad elavad surnud, kes lõhuvad oma mängudega seda, mis on olemas selmet hoida seda alles ja anda see elutervelt edasi.
Need inimesed ei teosta oma inimsuse parimat võimalikku ega taha, et seda saaksid teha teised - nad ei toeta Inimest enese kõrval - nad valivad enese Mina, rollina, et sellele tähelepanu saada ja seda kasvatada. Selle Mina kõrval ei ole kohta sellele teisele, keda ei valita enese jaoks ise välja. See tähendab, et sel moel teostatud Mina ei seisa suguvõsa süsteemis oma kohal, vaid see paikneb selles süsteemis, mille see inimene on ise endale loonud/ üle võtnud/ valinud.
Sellel inimesel ei ole pidet ega juuri - ta näeb ja tunneb, et on üksinda, sest sel moel ei saa mitte keegi tema piire rikkuda ega teda väljapääsmatusse olukorda panna. Tema tugevus on tema nõrkus, sest ta ei ole seal, kus on tema koht ega ole ta see, kes ta on - tema vajab tähelepanu, et olemas olla.
Marianne
02.12.2024.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar