Kui Mina ei saa

 

Küllap tead seda ängi,

kui abitult,

vastu klaasi lenneldes,

jääb vabadus

teisele poole

ning jõu võtab tõdemus -

Mina ei saa ...

Millel veel on mõtet,

mida tahtmist teha,

kui on nii,

et ei saa -

see on justkui lõpp,

oleviku ots

ja aja äär -

teed ei ole enam.

Kui usun,

et Mina ei saa,

siis tegelikult -

Mina ei taha.

Mina ise ei taha

olevatel tingimustel

ja kogemiste vältimiseks -

see on ise enese valik

ja kinnitatud otsus,

kuid ometi tundub,

see - saa matus -

teiste pärast ja tõttu.

Iga inimese elus

on olemas teised,

keda EI SAA ära muuta,

on kogemised

mida EI SAA ümber teha,

just nendest lugudest,

võtame enesega ühes -

MINA EI SAA.

Tegelikult ju saab

mingil moel jätkata,

mingil moel teisiti,

kuidagi ja midagi,

ette võtta ja teha -

võimalused on olemas

ja erinevad teed

jätkuvalt alles.

Kuid mida tegin mina?

Robinal tulid otsused,

olukorra lahendused,

kuidas ära lõpetada

olevas kogemine

ja kuidas,

kunagises tulevikus

korraldada,

korduva kogemise

vältimine.

Neist,

kelle pärast,

said vaenlased -

see on veendumus

enese sees -

Hoia eemale,

ole valmis,

enneta,

kontrolli

ja reageeri! -

see on,

tunnetevarjudes

ja ka päevavalguses,

sõja pidamine.

Peatun

ja võtan

ise ennast vastu -

ei ole nii,

et juhtus

ega teise pärast -

see on vaatenurk,

et saaksin olla ohver.

Enese poolt tehtud valikud

ja vastuvõetud otsused

on tegelikult need,

mis viisid mind sinna,

kus olles ja mida tehes

toimus ja kogesin.

Mina ise olen enese lugude autor.

Marianne

25.04.2022.a