Mis veel võimalik on

 

Enam ei tee ...,

Enam ei lähe ...,

Enam ei ole ...,

Enam ei ... -

Enam Ei - on automaatne ennastkaitsev reaktsioon. See on juhis iseendale. Enam Ei - on inimese poolt valitud otsus, et vältida teatud tunde kogemist. Öeldes iseendale - Enam Ei! – kaitseb, keelab ja kontrollib inimene ise ennast. Inimene usub, et kui ta – Enam Ei ..., siis ei tule kordust ja ta ei pea seisma hetkes, milles ta koges tunnet, millega tema toime ei tulnud.

Enam Ei – on raamid, mis hoiavad vale väljas. Enam Ei - võtab eneselt vabaduse, sest oma otsuse täitmiseks tuleb inimesel teha kõik, mis võimalik, et vältida taaskordust. Enam Ei – on muster – hirm, ootus, lootus, kaotus, pettumine – järgneb uus Enam Ei otsus.

Enam Ei - on poole valimine, sest kui on teada, mida enam ei tee, kuidas ja kellega enam ei ole ning kuhu enam ei lähe, siis jääb alles selle vastas olev pool, kuidas võib olla, kuhu tohib minna, kellega saab olla ja mida lubatakse iseendal teha. Tulevik on turvalisena määratud olema. Kuid see, vastas olev pool, kasvatab pingeid, sest selle peab kätte saama ja sellele tuleb püsima jääda. 

Inimese tunded, mis ärkavad enese sees, pakuvad talle väljakutseid ja võimalust loole uus vaatenurk valida, kuid valides - Enam Ei - inimene põgeneb eest ja võitleb vastu. Inimene ei peatu ega mõtesta toimunut enne Enam Ei-d. Tema tundis tunnet ja reageeris seda kustutavalt. Olnut ei saa olematuks teha, kuid korduvad kogemused, et kordused on võimalikud, sunnivad inimest valima käepärase lahenduse ja see on - Enam Ei ... .

Ollakse, kui seesama väike laps, aegadetaguses ajas, kus vanemad või õpetajad andsid, ühe inimese täis kasvamise jaoks, oma panuse. Seal olid olukorrad ja juhtumised, milles laps koges, tegi, väljendas midagi ja kuidagi. Vahetu kogemine ja tagajärjed ei olnud alati kõige paremad nii enese kui ka teiste jaoks. Selle jaoks, et laps Enam Ei teeks, oleks, läheks, väljenduks jne sai talle teele kaasa pakitud teadmine - ähvarduste, õpetuste, suunamiste, keeldude, käskude, palumiste, äraostmiste näol – „Kui Sina ..., siis ... - seega ära ENAM tee, ole, väljendu!” Erinevad olukorrad, mida lahendati ära keelamistega.

Miks võtta iseendalt vabadus ära? Miks jätkata ise enese keelamist ja oma käskude täitmist? Miks jätkata tuleviku turvaliseks kindlustamist, ennetades oma hirmu veel enne, kui see üldse kätte on jõudnud?

Inimene ei luba endal avastada olevat hetke, vaid ta skännib välist ja iseennast, et teada saada, kuidas ta peab selles hetkes olema ja mida tegema. See on enese kontrollimine, sundimine ja kohustamine. Sellise käitumise vastu tõuseb protest, sest on olemas midagi kindlat, mida peab tegema - ees on juhised ja joonised. Need on mustrid, mida korratakse. Muster on välja joonistatud - üks samm viib teiseni - kui on, siis tuleb. See on tee, mille otsad on ühendatud, sest muster kordub ja seega tuleb vana lugu tagasi. Mustri kordaja ei näe teed, mis viiks teda loost välja. 

Proovin, maitsen, kogen hetke, milles olen, sest sellist ei ole veel olnud. Kaob vajadus kontrollida tulevikku ette ära, sest see, mida ei tule ega saa olema, seda ei tule ega ole nagunii. See, mis tuleb ja saab olema, see tuleb nagunii. Võtan ise ennast vastu - kogen Maailma ja iseennast võimaluse ja kingitusena. Olen kordumatu, sest sünnin enese loominguna olevas hetkes. Julgen olla vaba ja luua ise ennast sellisena, millisena avastan veel võimalikuna olevat.

Marianne

28.04.2022.a