Sõda ei ole mõttetu ega maha visatud aeg, kuigi see on veriselt valus ja ülekohtuselt vägivaldne aeg. Sõda ei lähe iseenesest mööda ega ära. Sõda kestab, kui inimene valib, enese kaitsmiseks, hirmu. Erinevad sõjad on erinevate inimeste hirm erinevates variatsioonides. Sõda on pendel, mille paneb liikuma inimese poolt valitud, hirmust ajendatud või hirmule vastu astuvad, otsused ja teod. Sõda ehk vägivald on jõud, mis on suunatud kellegi või millegi vastu. Sõda kestab, kuni ollakse, kellegi või millegi vastu – inimene on sõjas, kui ta usub, et kusagil ja keegi on tema vaenlane.
Sõda on nende inimeste lahendus, kes ei julge ise endasse vaadata. Need on inimesed, kes usuvad end olevat, kellegi või millegi ohvrid. Võimust ja vahenditest sõltuvalt valib selline inimene sõjaliigi ja suuruse. Inimene valib sõja, et hävitades oma vaenlase, kustutada ära oma hirm.
Sõda on uskumuste küsimus, sest see on aeg, mil inimesed küsivad ise endilt - „Millesse ma usun? Mis on minu tugevus? Millest või kellest saan jõudu? Mis või kes mind aitab?” Kogedes, ehedalt sõja puudutust, kaotab inimene oma turvatunde ehk oma usu, sest ta ei saa aru MIKS - Miks on/oli selline kogemus temale vajalik?
Kui inimene laseb lahti oma hirmust, kas seda sammu aitas astuda uskumine või teadmine? Sõda puudutab inimesi, kellel on aeg leida vastus küsimusele – KES ma olen? See on enese teadvustamine - enesele tähenduse andmine.
Inimeste aja loos on sõdadel väga oluline roll - sõja aeg on käes siis,
kui on olemas inimene, kes usub, et ilma sõjata ta ei saaks olla see – KES ma olen,
kui on olemas inimene, kes usub, et ilma sõjata ta peab jääma olema see – KES ma olen,
kui on olemas inimene, kes ootab kedagi, kes ütleks ette või seda märki, mis annaks
talle teada selle – KES ma olen.
Ükskõik, kui uskumatuna või valusana sõjakogemus ka kogeda ei tundu - kõigel ja kõigil on oma aeg, koht ja ülesanne.
Marianne
22.04.2022.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar