Inimene, kelle uskumustest sündinud piirangud takistavad iseenda teed, on iseenese vang. Enese piirangute – Mina ei saa! Mina ei tohi! jne - tähendus on – Ütlen EI, sest Mina ei taha kogeda tunnet!
Piirangute poolt piiratud inimesele on jäänud alles, vaid jalgealune maa, millel seistes ollakse näiliselt turvas ja hoitud. Ainus valik on tee, millele tohib astuda alles siis, kui on veendutud selle olemas olus ja ohutuses. Samm kõrvale tähendab tõelist ja tuntavat võimalust kuristikku astuda.
Elu pakub võimaluse – Tule ja proovi, kasutades ennast saad kogemuse! Vastusena kõlab EI. Inimene ei proovi ega üldse kaalugi teist moodi, tema Ei oli ja jääb, sest see on kunagine otsus. Ei on käsk iseendale. See on keeld. See on stopp - hoia eemale. See on vahe tegemine – võimaluse kaalumise katki lõikamine. Ei on enese kontroll. Ei-de tagamaa on kindel uskumine – ette teadmine, kuidas lõpeb tee, kui öeldakse JAA.
Inimene ise ei teadvusta, et uskumused teda piiravad ja tema edasi minekut takistavad. Inimene on veendunud, et Ei öeldes, on tema elu turvaline ja ta on hoitud. Ühel tornil on kaks erinevat vaatenurka - torni sees olles ollakse hoituna enese vang. Jah, tähendaks tornist väljaspool olemist. Ei tõstab silla ja sulgeb ukse, Maailma välja jättes, kuid tegelikult enese ees.
Piirangutega piiratud inimene ei otsi lahendust, sest temal ei ole probleemi ega ole selline olemine teema. Tema teema tõuseb siis, kui Maailm esitab järgmise väljakutse ja avab tee ning ootab vastust - inimese suust kõlab sõna ...
Marianne
19.09.2021.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar