„Räägin Sinule oma loo, kuna läbi oma tunnete näen, et Sinul on olnud oma osa selles. Mina olen, sest Sina valisid olla. Sinu olemine ei ole olnud minu jaoks õige, sest minust sai vale. Mina ei oska ise ennast ära parandada, sest mina olen Sinu kõrval olles vale, sest just sellel hetkel mina vajan oma tunnet. Mina ise ei saa oma tundest lahti lasta ja seega vajan keskkonda, kus iseendana olles olen õige. Vajan kohta, kus saan olla muutumatu ja muutmata – mina ise, iseendana. Vajan kohta, kus olla ilma tundeta. Mina ise ei saa aru, et mina ei ole vaba - mina olen valinud enese kaitse.”
Vana uueks muuta ei saa, sest pitser on peale löödud – on, sest oli ja just sellepärast on inimestes soov vana aja ja ka vana iseenda juurest ära minna – jätta kõik olnu, kui juba ära olnud aeg, seljataha. Minna vabana, et olla kusagil teisal uus, luua uuest uut iseennast ja taas minna, kui ka sealsest olevast saab kord vana.
Proovides/ üritades, lahendada/ ära parandada/ lõpetada inimese olemine, anname talle sõnumi – Sina oled vale! Saab ilma hinnangute ja siltideta öelda – okey, sellisena ja selline valid Sina olla. Kogedes, hinnangut enese olemisele ja valena olemist, asub inimene ise ennast kaitsma, sest ta ei taha olla vale. Inimene on bioloogiline olend, kes valib enesekaitse enese alles hoidmiseks. Inimene ei küsi luba olla selline, millisena ta valib olla, sest sellel on tema jaoks oma põhjus.
Kõrvalt vaataja jaoks on arusaamatu, miks inimene valib selline olla. Miks tal on vaja olla ja elada sellisena, kui tal on olemas kõik võimalused valida, kuidas olla. Kõrval olija tahaks aidata, et muuta, leida lahendus, et oleks teisiti. Lõpetada teise valena olemine. See võib-olla ka enesekaitseks tehtud proov, sest teise tunne loob keskkonna, kus ei soovita koos olla.
See loob ka etteheited ja süüdistused – kõrval olija võtab oma tunded appi. Kaks valitud tunnet kõrvu – Luba mul olla see, milline ma valin olla, sest minul on olemas põhjus – mina kaitsen ise ennast. Kas enesekaitses olles on aega armastusele? Ometi tundub ju, et ka see on armastus – enese armastus, sest kardetakse kaotada ise ennast.
Enesekaitseks peetud lahingud – valitud tundena olemine. Teise olemisele vastu reageerides, on tahe, et tollel teisel tuleb ise ennast muuta, kuid too teine ei saa seda teha, sest ta ei taha seda teha. Temal on ennast just sellisena vaja. Teine küll liigub st liigutab ennast, kuid ta ei ole vaba voolama. Pihta puudutavaga kokkupuutudes läheb tema jõud enese hoidmisele st enese poolt valitud seisundi säilitamiseks – inimene kasutab ise ennast kui energiat, et iseennast, iseenda poolt valitud tundena luua.
See on inimest vabastav teadmine – Mina ei ole ega ole olnud vale, sest kui oleksin kunagi ja kuidagi ka teisiti teinud, siis oleksin ka seal kõndinuna ikkagi samas kohas ja hetkes seismas, kus täna olen. Lahendused avanevad, kui inimene ise sõnastab selle tähendusega sõnumi. Sellised sõnad on enese seisundi muutmise ettepanek ja sel juhul soovib inimene ka tegelikult astuda, sest näeb võimalusi, kui teed enese ees.
Marianne
01.07.2021.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar