laupäev, 3. juuli 2021

Olles enese häbi

 


Vahel inimesed häbenevad olla seotud ja ühes sellega, mis ei ole täiuslik ega parim. On häbi olla ühes sellega, mille puudutus ega kõrval olemine, tee ilusaks ega anna võimalust särada, vaid justkui määrib ära. Häbenetakse oma lapsi ja vanemaid, mehi ja naisi, kodu ja maad – kõike, ka ise ennast on võimalik häbeneda.

Ilu on vaataja silmades, väärtus kaaluja südames. Kui enese süda on hirmu poolt suletud ja krampis, siis selle inimese jaoks peab väline olema ülim st enesest parem või vähemalt võimalus enesega samastuda, sest parim tõstab ka väärtusetu väärtust, kuid väärtusetu viib, oma olematu, nullist sügavamale. Kui inimese süda on avatud, siis ei ole vahet, milline on Maailm või millised on seal olijad – kõigil, ka iseendal, on võimalus iseendana olemas olla ja seda, mida olemas olev suudab, oskab ja saab anda, see on hetke parim ja seega, kingitus elavale ja olevale.

Kui laps, armastades seda, mis enesel on - loovat iseennast, saab korduvaid kogemusi, kuidas ulatades end Maailmale, keerab too selja ja jätab välja ning eraldi, siis on laps segaduses ning tunneb ennast tühisena, hüljatuna, väärtusetuna, olematuna. Maailm ei võta last vastu, sest Maailm ei tule iseenda tunnetega toime. 

Sellest saab alguse sõda inimeses endas – on soov olla vaba oma väljenduses, kuid vajadus olla väärtus, sunnib inimest valima enesest lugupidamise või iseenda hülgamise vahel. Inimene jääb otsima lahendusi, kuidas olla selline õige, et tulemus saaks õige – see on valik, kas õige iseendale iseendana või õige Maailmale, et olla vaba, ajaraskusega üha raskemaks muutuvast, korduvast kogemusest.

Kui laps, kogenuna teise inimese häbi st enese tunnetega toimetulematust ja tahet oma tunnete „autorit” muuta või teda hüljates enesest eemale hoida, ei mõista loo sisu, siis võtab ta omaks välise vaataja vaatenurga ja häbeneb ise ennast. Tean, et mõni teinegi inimene teab oma kogemusest ise, kuidas on elada oma elu ise endaga ja iseendana, kui ollakse enese häbi. Suur inimene ei taha olla seal, kus tema ei saa st ei luba iseendal olla selline, milline ta on, inimene tunneb ennast haavatu ja haavatuna seal, kus tal puudub iseendana olles väärtus.


Marianne

03.07.2021.a

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar