kolmapäev, 14. aprill 2021

Peata peatus – InimHingede aeg on käes

 


Aeg muutub üha kiiremini. Uus seaduspärasus on see, et ei ole enam seaduspärasust, et oodates saabub kordus – see, mis tundub täna kordusena, on tegelikult järgmine samm muutunud Maailmas. Kõik osalejad asetuvad omadele kohtadele. Väike liigutus osutub suureks, sest loob enesega ühes laine. Erinevad lained liiguvad üle maakera. Ühele järgneb teine, sünnib erinevaid ja järjest „huvitavamaid” laineid - mitte üks valdkond ei jää puudutamata. Üha enam on võimalik tunda ja näha, kuidas ollakse seotud.

On proov peatada toimuv. Tehakse erinevaid katseid, kuidas võiks ja saaks ning võetakse vastu otsuseid, et jõuda tasakaalu st kohta, kus toimuv oleks kontrolli all. Sellisesse aega, kus ei juhtuks, vaid oleks olemas ainult see, millele teatakse ja osatakse leida selline lahendus, mis viib soovitud tulemuseni. Kuid käes on aeg, kus väljavalitud lahenduse tulemust ei osata ette öelda ega näha. Iga samm muudab tänast lootuses, et ehk on sellest abi ja saab tagasi pöörduda. Ära olnud aega ei saa tagasi pöörata, sest on see, mis on ja selles hetkes on küsimus, kuidas ja mida valida, kui loo teeb keeruliseks teadmine, et sammu eeldatav tagajärg ei ole kunagi see, mis tulemusena saabub.

Inimesed ja inimeste Maailm raputatakse lahti, äratatakse unest üles. Enam ei saa, sest ei ole võimalik jääda vanasse malli. Iga laine on järgmine õppetund, kuidas lasta vanast lahti ja leida see tee, mis kuulub oleviku juurde. Iga laine on energia, mis avaldub tundena ning veereb üle Maa ja läbi inimeste. Selle eest ei saa plehku panna ega seda ootele jätta. Nüüd on aeg ärgata, olla kohal ja valida – olla olevas hetkes ja lennata ääretus avaruses, kuigi ei ole enam eilse korduse pidepunkti, mis annaks petliku turvatunde ja looks illusiooni, et on olemas raamid ning piirid, mis kaitsevad, kuid tegelikult piiravad vabadust.

InimHingede aeg on kätte jõudnud ja see käib inimlapsele üle mõistuse. Julgus olla iseendana olemas. Olla algus ja lõpp. Olla voolamas täpselt nii nagu see „juhtub” st iseenda loominguna, vanade tunnete ja mustrite põledes, igas järgnevas hetk uuesti sündides. Uuesti sündimine ei tähenda ainult rõõmu uuest ja puhtast algusest, vaid see on kiusavalt valus, sest füüsiline Maailm püsib paigal ja paigas ning ei lase võtta neid vorme, mis toetaksid muutunud olemust - peeglisse vaadates näeb inimene eilset veel alles olevat. On aeg kahe aja piiril - Inimeste ja Hingede ajad ühes ajas.


Marianne

14.04.2021.a




Kommentaare ei ole: