Kooliskäijatena taheti klassiliidritega ühes seltsis olla -
inimesena kõndides tahetakse ilusate ja säravate tähelepanu kogeda,
sest siis on võimalus saada endale kõigi nende inimeste
tähelepanu, kes vaadates ilusaid näevad ka neid, kes on esimestega ühes.
Gruppidesse jaotudes välditi nö nohikuid - inimesena käies ei taheta kõrvalejäetute tähelepanu, sest siis on võimalus, et saadakse osa sellest tähelepanemisest, millega neid vaadatakse ja seda kogemust endale ei taheta.
Gruppidesse jaotudes välditi nö nohikuid - inimesena käies ei taheta kõrvalejäetute tähelepanu, sest siis on võimalus, et saadakse osa sellest tähelepanemisest, millega neid vaadatakse ja seda kogemust endale ei taheta.
Kui ei saadud klassiliidritega ühes olla, siis ei võetud ka
nende poolt tõrjutute seltsi vastu, vaid seisti nähtavalt eraldi,
et ei saaks ühte siduda ega seega soovimatu tähelepanu
osaliseks – oldi kõigist lahus.
Kui juhtus, et koolis ei saanud ilusate ja säravate tähelepanu või
see kõikus, siis astuti nohikute vastu – kui oli selgelt näha, et
oldi ühtede vastu, siis pidi olema selgem, et ollakse teiste poolt ja
nii püsis lootus saada heaks kiidetud ja ilusate seltskonda vastuvõetud.
Nii nagu omal ajal koolis ei kao see nähtus elukoolist kuhugi –
see käib kaasas kõikjal, kus inimesed on millegi sees koos ja nad
jaotuvad nimetajate järgi, mille alusel jagatakse tähelepanu või
välditakse tähelepanemist.
Marianne
28.01.2020.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar