Vahel me ei hinda oma elu, sest see pole see, mida me argipäevas endale küsime. Meie elu on meil juba olemas ja sellepärast küsime
Maailmalt endale midagi muud, et oma olemist selle elu sees paremaks
muuta. Kui see miski muu, aga jääb saamata, siis kogeme tundeid ja
ütleme, et me pole mitte midagi saanud, sest oleme ilmajäetud ning
järelikult on meie elu üks kannatusterada ja ülekohtune kandam. Me
vaatame oma tühje pihkusid, kus ei paista olevat seda, mis aitaks meil oma elatavat elu muuta. Unustame olla
tänulikud selle eest, mille oleme endale juba saanud – oma
igapäevase elu - sest vaatame seda, mida ei ole, kui peod on saamata
jäänud tühjust täis - taaskord ei õnnestunud sinilindu endale püüda, kui kõndisime mööda seda rada, millel oli tahtmiste täitumise soov, kuid kuhu kadus küsimus - Mis on see, mida mina päriselt vajan, et endale lähemale ulatuda ...
Marianne
29.07.2019.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar