Ärkvel mõtted ei lase magada,
kõik on vaja läbi mõelda -
kaaluda, kuulata, vaadata.
Kui film jookseb silmade ees,
kus kaadrile järgneb uus
ja juba olengi läinud
mõtetega ühes kondama.
Ühest väikesest mõttest
kasvab palju suurem,
endalegi märkamatult
olen üleni mõtete sees -
uni läheb ära,
sest vaikust ei ole minus.
Ise küsin ja ise vastan,
enesega risti ja põiki
kõik läbi arutan.
Tulevat aega
plaanin ja kavandan,
kui öiste mõtetega
ühes rändan.
Taevas heledaks läheb,
juba päikegi üles tõuseb,
kuid keeruline on leida
vaikust enese sees,
proovida mitte mõelda
ega näppides mõttelõnga
narmendavat otsa
üles harutada
unede sooja
ja endasse haaravat tekki.
Heidan magama,
kui on olemas
homsele päevale
vastu minnes
vettpidav plaan.
Alles siis,
enam uitavad mõtted
mind ei häiri -
unele jäetud on rahu
tulla ja olla.
Marianne
18.07.2019.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar