Kui ühes lastelaulus käis külas jonn, mis muutis lapsi, siis
tegelikult käib kõige sagedamini inimesel nö külas hirm, mis toob
kaasa kujutlustes sündivad varjud nii, et inimene näeb reaalseid
takistusi ning ohte oma teel. Hirmu tundes ja endale kaitset otsides
tundub meile, et mõned kohad või inimesed on kurjad, neist õhkub
viha ja nad võivad olla ohtlikud. Me näeme väljas enda peegeldust,
sest meid teeb kurjaks ja vihaseks see, miks ja kuidas me selle koha
või nende inimestega seotud oleme – tunneme, et meile ei ole
vabadust jäetud.
Hirmu puudutust kogedes püüame oma ümbrust kontrolli alla saada,
et muuta meid ümbritsev keskkond taas turvaliseks. Kui hirmu käes
vaevlejaid on korraga mitu, siis kohtuvad erinevate inimeste erinevad
püüdlused ja plaanid – puutuvad kokku, põrkuvad tagasi ja löövad
vastu. Selleks, et iseenda sees olevat pinget leevendada, käib oma
Maailma turvaliseks muutmise nimel inimeste vahel sõda. Teisest
inimesest saab vaenlane, kelle vastu viha kogudes endas jõudu leida
– teisel inimesel on oma strateegia ja see ei pruugi meile sobida –
teine ei allu kontrollile. Iga inimene võitleb oma hirmuga enda
valitud moel ja teise püüd teda piirata tundub katsena teda hirmu
sees kinni hoida – käib võitlus enese vabaduse nimel – kelle
jõud on tugevam, kes surub teise püüdlused maha ja suudab sundida
teist paigale jääma ja valitud valikust loobuma.
Kui Sinu ja Minu vahel on tüli, siis tegelikult käib meie vahel
sõda, et luua omaenda Maailma turvatunnet. Mina ja Sina püüame
saavutada kontrolli ühise keskkonna üle, sest tunneme selles olles
enda sees hirmu. Sina oled reaalne ja potentsiaalne oht, sest Sinu
tegu või tegemata jätmine võib hoida Mind hirmu sees kinni. Sinu
katse oma hirmuga toime tulla võib kõigutada meie ühist Maailma ja
Mina kogen, et ei saa ega suuda, midagi ega kedagi kontrollida. Mina
näen ebastabiilses keskkonnas ohtu iseendale ja Sind, selle segaduse
loomise süüdlasena. Mina astun Sinule vastu tahtega luua kord ja
rahu väljas, et siis saabuks rahu Minu sisse.
Mina ei tegele oma hirmuga, sest vaatan ja näen seda, mida Sina teed
ja kuidas käituda valid. Hirmu tundes püüan Sind mõjutada tegema
nii, et saabuks üldine vaikus ja rahu. Mina tahan ja nõuan, et Sina
peidaksid või kustutaksid oma hirmu ilma, et see Mind puudutaks.
Mina otsin ja püüan, hirmust välja pääsemiseks, anda endale
vahendi, millest arvan abi olevat, kuid see ei pruugi Sinule sobida.
Sinu hirmust kasvanud viha puudutab Mind, kui Sina proovid suunata
Mind tegutsema endale vajalikul moel või lõpetama Minu poolt valitud
lahendust.
Me ei peatu ega küsi endalt – Miks ma tunnen hirmu? – vaid
valime vastasseisu ja sõdime üksteise vastu nõudes, et teine
lõpetaks oma väljendumise, oleme vihased ja kurjad, sest kardame
oma turvalise Maailma otsa saamist. Iga samm edasi tundub positsiooni
loovutamisena, mis näitab kontrolli puudumist ja võimendab
teadmatust, mis juhtub edasi. Minu hirm suureneb, sest kardan, et
Sinu valitud samm võib viia Mind selleni, mille toimumist soovin
vältida - Mina ei taha kogeda oma hirmu – Mina kardan oma suurima
hirmu reaalsuseks saamist.
Mina ei vabane hirmust, kui tegelen Sinu ja Maailma kontrollida
püüdmisega, see on vaid Minu katse lõpetada oma hirmu nägemine
Maailmas, kuid hirm ei asu väljas, vaid Minu enese sees ...
Marianne
31.07.2019.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar