neljapäev, 1. veebruar 2018

Hingekahina kajas käidud elurada




Igaviku ookeanis,
vaikuse meres
sõuavad mõtete lained,
voolavad mälestuste veed.
Eluteede lõpus ja alguses
on olematuse tühjus,
kõiksus on selles vaikuses.

Olematuse vaikuses sünnivad imed,
Sina ise nad pildile maalid,
värvid lõuendile kannad
ja kõigele nimed annad.
Sina ise valid,
kas elatud hetk püsib sajandi
või viibib ainult silmapilk.
Sina oled oma elu autor,
oleviku looja ja tunnete skulptor,
mõtete kunstnik ja eluraamatu illustraator,
mälestuste hoidja ja restauraator.
Sina ise lood mõõnu ja tõuse,
kasvatad torme ja rahu teed.

Kui istud paadis ja õngitsed,
siis kätte saad oma mõtte.
Kui ujud merevees,
siis oled iseenda tunnete sees.
Kui vajud põhja,
siis mõtete raskuse veab sinna.
Kui astud lainete peal,
siis oma usuga kõnnid seal.
Kui vesi on külm ja pime,
siis oled kaotanud lootuse ime.
Kui vees on elu ja vikerkaar,
siis on see Sinu naerupisar.

Igas lõpus uus algus on sees,
vana põleb päikeseloojangus,
uus tuhast tõusmas päikesetõusus.
Igast Sinu hingetõmbest jääb kaja
ja sammust jälg maha -
hingekahina kajas käidud elurada.


Marianne

01.02.2018.a

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar