Jagamine
Inimese
elus on hetki ja kohti, kus ta tunneb, et enam ei pea teisest
inimesest kinni hoidma, vaid ta tuleb vabaks anda ja ise ära minna.
Otsuse tegemiseks on väga erinevaid põhjusi, selle elluviimiseks
erinevaid viise ja otsuse tegijaks nii üks kui teine. Mina olen oma
elus väga mitu korda sellises hetkes seisnud, teinud otsuse ja
läinud. Elu meenutas mulle üht ammust minekut ja ma hakkasin otsima
vastust küsimusele: Miks ma peale otsuste tegemist ja ära minekut
käitusin ja tundsin nii nagu oleks mind mahajäetud?
Ma
olen ammu aimanud, et otsused tegi minu tegelik olemus, kellel ühel
hetkel sai mõõt täis ja olles tüdinenud nii minust kui sellest
teisest inimesest – sellest suhtest, mis ei töötanud, tegi
osalistele haiget ning, millel ei olnud sellisel kujul tulevikku.
Otsuse tegemise hetkel vaatasin ma suhet ausalt alasti, midagi
ilustamata ja varjamata. Otsused on olnud õiged ja minu poolt
mõistetud, kuid sel hetkel kui ma panin ukse kinni, astus alati
mängu minu iseloom.
Kusagil
eelnevas elus on olnud koht, kus minu poolt jonnides öeldud EI,
jättis mind pöördumatult ilma millestki, mida ma tegelikult
vajasin ning ma ei suutnud oma otsuse tagajärgedega leppida.
Äramineku EI, viis mind igakord ajas tagasi, seda rahuldamata jäänud
vajaduse tühjust täitma. Suhtest ise välja astudes ja enda järel
ust kinni pannes, unustasin ma iseenda tehtud otsuse ja suletud ust
vaadates tundsin, et just teine inimene oli selle sulgenud ja mind
välja jätnud ning ma soovisin, et mind võetaks tagasi – minu EI
oli muutunud teise inimese EI-ks.
Ma
olin jälle jonniv laps, kes oma Mina piire tundma õppides katsetab,
mis saab siis, kui ta ise EI ütleb. Mitu korda ütleb laps EI,
lootes, et talle jääb tema võimalus valida ikka alles, enne, kui
ta õpib, et EI ütlemisel on oma tagajärjed, mis on üsna tihti
lõplikud ja muutmatud. Kui teine võttis EI vastu, siis nägin
millest jäin ilma, ma tahtsin seda tagasi ja klammerdusin oma
mõtetes „ära võetud lelu” külge. Ma tundsin, et minust ei
piisa, et saada suhe tagasi.
Kuid
mina lõpetasin oma suhted lõplikult ja see oli minu tegeliku
olemuse viis, kuidas olukordi lahendada. Ma ei andnud endale
võimalust iseennast ära rääkida ega ümber veenda, et veel kord
proovida jätkata seda, mis oli minu enda jaoks halb, lõhkuv ja
negatiivseid energiaid tootev. Võib olla oleks saanud ka teisiti,
kuid neil hetkedel puudus nägemus ja oskus, kuidas suhet parandada
ja minna oma teed nii, et uks jääks avatuks.
Igas
suhtes oli olnud, midagi ainult sellele suhtele omast, mis lõpetamise
järel kasvatas minus tunde, et olen sellest ilma jäetud ja ma ei
osanud seda endale sõnastada ega ise täitmiseks anda. Tegelikult ei
olnud, midagi kadunud ega ära võetud, sest see oli illusioon, et
teine inimene saab anda ja võtta. Kui minus endas ei ole, siis ei
suuda ka tema mind täita, sest see on asendus ja tegelik lahendamata
teema minu sees, kasvatab vajadust üha uuesti.
Lapsepõlvest
minu sisse jäänud rahuldamata vajadus oligi tegelikult suhte
lõhkujaks. Suhtes olles oli minus ootus, et see saab seal täidetud,
kuid sellepärast, et see ei saanud täidetud, oligi minul halb olla.
Suhtes olles ootasin oma aega, lootes, et andes ja olemas olles ning teist täites,
jõuab kord kätte minu aeg ja suhe muutub selliseks nagu mina seda
soovin ja teine, juba täidetud inimene, täidab mind. Kuid seda aega
ei tulnud. Nii, et tegelikult kinnist ust vaadates jäin ma ilma
sellest, mida selles suhtes minu jaoks ei olnud olemas, kuid tagasi
vaatama sundis see, et minul oli olnud lootus, sest minu kõrval oli
olnud inimene, kes muutudes või muutes oleks saanud puuduva mulle
anda. Suhtest välja astudes jäin alles ainult mina, kuid endale
keerasin selja ja vaatasin tagasi suletud ukse poole ning ma ei
näinud valikuid vaid seina, mida tuli ennast tõestades lõhkuda.
Ma ei suutnud välja jätmise ja ilma jäämise tunnetest lahti lasta
ega edasi kõndida ja nii elasin pikalt nendes tunnetes, kuni aeg tõi
teele uued inimesed ja järgmised suletud uksed.
Milline
imetlustvääriv nüansirikkus on inimeses kui ta elu mängu mängib ja proovi, siis endast aru saada ning mõista, kes tegelikult käigu ja valiku tegi.
Marianne
09.02.2018.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar