pühapäev, 11. veebruar 2018

Mida Sina Maailma vaadates näed





Argipäevast põgenemise lootuses,
oma elus dekoratsioone vahetades,
järgmise hetke saabudes
ajavagunisse astudes,
uue ootuses ringi vaadates
on Sinus petlik illusioon,
et nüüd Maailm muutus
- see on Sinu usk ja visioon.
Kuid tegelik olemise raskus
on selles lihtsas tões,
et kõik Sinu kõrval ja ümber
on ikka Sinu endana kaasas ja koos.

Küsimus on selles,
mida Sa kuulda mõistad,
kuidas Sa näha oskad.
Kas Maailmas kõndides
vaatad endasse sisse
ja nii näed kõikjal läbi enda
peegeldumas iseennast
või oskad vaadata välja,
näha avarduvat kõiksust.
Kas kõnnid Maailmas ringi
oma sildid ja klapid kaasas,
iseenda helisevas tundes,
vibratsioone tekitavas laines
ise Maailma kirjad ja värvid,
ise Sind saatvad helid lood.

Mustad prillid paned ette,
sest vihkad äratundmist,
põlgad peegelduse nägemist.
Ajad ennast turri kui siil,
välise puudutust peljates
end kaitsesse viid.
Kardad ületada õhkõrna piiri,
kardad olla ja avaneda,
nii väljas hoiad Maailma.

Ärajooksmisest pole kasu,
eemale hoidmine ei too tasu,
sest vaadates endasse
oled Sa igal pool endal ees.

Maailm kordas Sinu liigutust,
kuid kas mõistad Sina selle tähendust,
et Sinu pöördeline tegevus
võib olenevalt vaatenurgast
saada erineva sisu.
Kas kaevati uus kraav Su teele,
ja torm prügi tõi kaasa
või teerull silus Su raja
ja tuul prahi minema viis.
Suletud uste taga oled vangis,
iseenda poolt hoituna.

Valutegevat okast endas liigutades,
enesele ise haiget tehes,
omal moel seda ravida püüdes
iseennast õigustad,
et Sinul on õigus.
Maailmast vigu otsides,
nii varmalt leiad kinnitust
oma valule ja kannatustele -
Sinul on õigus ohvrina elamisele,
sest Sulle ei anta seda, mida soovid
või ei lähe nii nagu tahad,
sest alati saab keegi teine selle,
millest Sina ilma jääd.
Maailma vaadates näed viga,
mida endale andeks ei anna.
Sa tunned valu,
mida vabaks ei lase.

Kas nüüd hommikuses kastevees
oma silmad udust puhtaks pesed,
kõrvast tropid väljaraputad.
Ärgates kirgas on valgus
ja helisid täis on vaikus -
Maailm Sinu ümber on uus.
Avardud ja kuuled,
kuidas pung praksudes avaneb
hiire samm sibades sahiseb.
Avardud ja näed
varjundid saanud värvide valguses
ajas sündinud imet
muutumisemärki iseendas -
avatud uksi oma hinges.

Aitäh! Eilne päev oli nii hea, ilusate kaasteeliste seas.


Marianne
11.02.2018.a

Kommentaare ei ole: