Alkeemias avaldatud 19-nes lugu http://alkeemia.delfi.ee/eneseareng/meelerahu/mina-olin-mooduv-hetk?id=81247033
Mis hoiab Sind paigal ega lase
edasi liikuda, kui tunned, et oled väsinud ja ei jaksa enam. Taas
küsid endalt: „Miks ma olen siin, just selles kohas, kus ma olen?”
Korraga komistad ja pead enda jalge ette vaatama. Avastad, et oled
üsna ühel kohal tammunud. Sinu jalad on käinud ühte ja sedasama
rada pidi. Sa oled ikka ja jälle kirjutanud: „Mina Olen ...” ja
„Minu elu On ...” Nende lausetega oled loonud endale koha, kus
aeg peatus. Energia ei liigu, sest Sa juba oled ja oled ikka edasi –
kestvas olevikus. Oled kohal ja paigas. Korraga mõistad, et korrates
üha uuesti „Mina Olen”, paned enda teele piirid ette ja
liikumisele piduri peale. Saad aru, et enam ei taha olla „Mina
Olen”, vaid jätta see seljataha, öeldes: „Mina Olin” ja minna
edasi.
Hetkel, kui vormus „Ma Olen”
oli see juba tegelikult „Ma Olin”, sest Sa oled pidevas
muutumises ning Sa ei saa teha olematuks kõike seda, mis on tulnud
järgnevates hetkedes. Nii ongi osa Sinust juba edasi liikunud, kuid
osa seisma jäänud. Keeruline on olla kahes kohas korraga, sest
eelnev „Mina Olen” olid Sa selline nagu Sa siis olid, nüüd oled
ju hoopis teistsugune „Mina Olen” - milline Sa neist siis
tegelikult oled, kui
kõik möödunu on ju „Mina Olin.” Öeldes: „Ma Olen”, otsid
Sa kindlust ja veendumust, maamärki ja tähist, selgust ja
mõistmist. Kuid „Mina Olen” on hetk, mis jäi juba seljataha,
see on tõeliselt möödunud, kuid seda kõvasti, enda sees,
korrutades oled Sa tahtnud seda alles hoida. Kui leidsid, siis on see
teadmine kullakallis tõetera, mida tuleb alles hoida.
Kuidas julgeda lahti lasta,
usaldada lihtsalt olemist, mitte piiride ja ankrukividega vaid
vabadusega muutuda ja olla hetk olemas, vaid üksainus viiv - „Ma
Olin” - möödunus. Hirmutav on teadmine, et kõik libiseb käest
ja läheb Sinust läbi. Paigale jäämist ja seisakut ei ole.
Millest siis hoida kinni ja kuidas püsida tasakaalus.
„Ma Olin” järelikult „Olen”,
kuid tegelikult see, kes Sa olid siis ei tähenda siin selles hetkes
tolle teadmise kordust, vaid Sinu enda seatud raame, kui püüad
mõista uut, vaadates seda läbi olnu. Miks Sa ei usu muutuse jõusse,
aja möödumisse ja edasi liikumise paratamatusesse. See on
kohanemine, Sa soovid kohale jõuda ja olla. Taas tunda olemist ja
kinnitust „Ma Olen”. Nii suudad aru saada ja panna paika pildi,
mis on ja mida ei ole olemas. Teadmisega „Ma Olen”, on puhkus,
küsimused said vastuse ja nüüd sa oledki.
Muidugi mäletab ka Maailm,
milline Sa olid ja kohtudes seavad teiste kindlad hoiakud Sind
eelnenuga ühte - kaks pilti Sinust, mis ei kattu täielikult. Lase
sel olla, see on teine inimene, kelle silmad näevad Sind nii nagu
tema seda soovib. Sa võid proovida teda muuta, kuid milleks. Mida
see Sulle annab – Sina ise tead, kes Sa olid eile ja hetk tagasi.
Kuidas saaks paika panna seda, mis on just alles kohale jõudnud ja
mida nüüd endas tervitades saad juba öelda „Mina Olin”.
Sinus on teadmine, et „Mina
Olin” ja "Mina Olen" on olemas. See, kes „Ma saan Olema” on avastamist vääriv
tulevik, toetus iseendale,
julgus
edasi astuda. Öelda:
„Ma Olin”, on kergus, sest Sa ei hoia vanast
kinni, sest
kõik Sinu sees saab aru, et see on juba möödanik. Sa oled taas
üheks saanud ja seisad juba uue hetke lävel. „Mina Olin” on
vabadus, sest enam ei pea Sa „Mina Olen”-ist kinni hoidma ega
proovima end üha uuesti korrata ja samasugusena luua. „Mina Olin”
on ühteaegu suur teadmatus ja nii mõõtmatu avarus, kus kõik on
võimalik. Sa võid nüüd
küsida, et kui Sa olid, siis millal Sa oled. Sa oled olemas selles
hetkes, mis just siin
ja praegu sündis ning
igas järgmises uues, valgust nägevas silmapilgus, et lasta ikka ja uuesti olnust lahti, öeldes: „Mina Olin” -
mööduv hetk ...
PS Ma
üha korrutasin endamisi, et mul on halb olla. Kuni jõudsin sinna,
et küsisin endalt: „Kuidas ma saan edasi minna? Mida selle jaoks on vaja?” ja edasine on nüüdseks juba „Mina Olin” - selles
lauses oli suur kergendus ja vabanemine, kui mõistsin, et see kõik
juba OLI, ainult
mina ise olin sellesst kinni hoidnud.
Ma ei ole enam sellel teeristil,
kus tehtud valik juhatas mind siia. Ma seisan siin, sellel, kust
uus valik viib mind edasi.
Marianne
22.02.2018.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar