Erinevad nüansid annavad märku sellest, millise tasandi ja läheduse on inimene, suhtes/ suhtluses, endale valinud. Kõik ei ole avalik ja kõik ei ole nii nagu välja lastakse paista. Alles järele proovides saab selgeks, mis ja kuidas on tegelikkus. See ei tähenda alati seda, et pannakse tähele, ärgatakse üles ja ollakse vastav. Vahel jäädakse kinni mingisugusesse detaili ja keskendutakse sellele nii nagu see oleks tervik. Vahel toob tegeliku terviku hiline mõistmine kaasa enese valena kogemise ja nägemise – Mina, sellisena.
Inimene tunneb enese vastu viha ja kogeb enesehäbi siis, kui tema on ise ennast alt vedanud ja teda on ära tõugatud, välja jäetud, häirivaks peetud. Tema avas ise ennast ja oli sügavam, kui teine. Tema luges keha keelt, tõlkis tähelepanu ja sõnumeid valesti või ei hoolinud neist. Tema leidis koha, nägi võimalust ja koges enesele osaks saavat tähelepanu ja vastas sellele, enese järgi.
Valena olemise äratus tuleb peale seda, kui vastus/ järgnev ei ole enesega kooskõlas. Võis olla, et inimene oli kohatu ja talle anti sellest teada, otse või varjatult. Võis olla, et kõik nägi välja ideaalne ja super, kuid kontakt lõppes järsult ja tühjaks jätvalt. Võis olla, et kõik oli lõpuni välja õige ja hea, kuid sellele ei järgnenud midagi. Võis olla, et lõppes ilusasti ja näis tõeselt, kuid järgmisel kohtumisel erines suhtumine nii nagu öö päevast. Seda ilma seletusteta.
Solvumine – pettumuse tõttu. Kaotuse valu – see oli olnud see, millisel moel inimene vajas. Viha - petmise pärast. Hirm – Mina olen selline` - põhjus on kindlasti Minus, kuid Mina ei muutu – Mina jään iseendaks. Inimese sees on segadus ja häiritus – ei ole selget põhjust, ära seletavat mõistmist ega toetust, enesele.
Erinevad tunded - lohutamatus, kurbus, mida saadab kaotuse valu – kogemus oli olnud hea ja oluline – seega on loogiline, et on soov seda uuesti kogeda – Mina ju olin ja teine ju oli, justkui õigel moel olemas ja, üksteist mõistes, suhtlemas.
Segadus toob kaasa hirmu – on hirm teisega kohtuda – mis siis, kui teine petab jälle – mis siis, kui Mina usaldan jälle – mis siis, kui Mina saan haiget – jälle. Selge vastuseta kogemus suunab võtma vastutuse - Mina ei saa ise ennast usaldada – Mina loen ja tõlgendan sõnumeid valesti – Mina käitun ja valin valesti.
Valena olemise võimalus teeb ettevaatlikuks – lahendus on teisest eemale hoidmine, teise vältimine, teise valeks nimetamine – enesele sellekohase info, mis seda tõestab, andmine. Siis, kui teine on vale – siis Mina suhtun temasse teistmoodi, siis Mina ei ole temaga, siis Mina ei taha temaga tegemist teha – siis Mina tean, et teine ei ole Minu jaoks õige – teine ei arvesta Minuga.
Enesele suunava info andmine viib suletud situatsioonini – enesele peale sunnitud käitumiseni ja olukorra ette ära kontrollimiseni – Mina olen sellisena. Seda eriti siis, kui suhte/ suhtluse teisele osapoolele ei ole teema naeratavat sõbralikkust ja pühendatud huvi, sisse ja välja lülitada – muutuda ja läheduse astet ning seotuse sisu muuta – pendeldada, ühest äärmusest teise.
Teise võime, vahelduda, toob kaasa selle, et inimene ei suuda ega taha teise naeratusele ja kontakti loomisele vastata. See toob kaasa enesega sõitlemise – Mis Minul viga on? Miks Mina ei saa? Teine ju on ja saab ning näib normaalne – siis, kui Mina temale vastu ei naerata ja temaga ei suhtle, samal moel, siis olen ju Mina vale!
Enese valeks pidamine tähendab, enese kasutuses oleva info tõttu, kahestumist – teise kohta on olemas informatsioon – suhtlus on kauge ja pealiskaudne – see on teise soovidest, vajadustest, eesmärkidest lähtuv – teine kontrollib lähedust ja kohtumise võimalusi. Loo teine pool seisneb tões, et siis, kui teine on olemas ja naeratab vastu, siis Mind tõmbab teise poole – vastama tollele samaga, et kogeda lähedust.
Enese tegelikkus - Mina olin lähemal ja sügavamalt avatud. See ei ole häbi – see olen Mina. Teine ei ole Minuga sama, Mina ei vali lobisemist ja näilisust. Teise naeratus on ahvatlev ja kutsub vastama. Teadmine – see ei ole Minuga sama ega ole seda kunagi olnudki – Mina ei pea, teisele, tema tasandil olevana, vastama ega temaga olema – see valik ei tee Minust valet – see teeb Minust enesega kooskõlas oleva inimese.
Mina olen vale – ikka ja jälle olen Mina vale. Selliste kogemuste taga oli teadvustamata minevik – Mina ise ei olnud enese teekonda mõtestanud. Erinevus ei ole vale ega ole halb – oluline on selgus ja tõega arvestamine – oluline on teadlikkus.
Mina olin see, kes pidas suhtlust sügavamaks, kui see oli – kaks on kokku saanud, nemad tahavad koos olla, nemad otsivad ja loovad selleks võimalusi. Uskumine, et koos olemine on ühine alus, oli põhjus, miks Mina tundsin enesehäbi - uskusin, et ühes loodud Meie purunes Minu tõttu – Mina olin vale, et teine ei jäänud, et teine samal moel enam ei olnud. Mina võtsin vastutuse mõlema eest ja tahtsin loo korda teha – jätkata seda teed, millel olin astunud. Ilma teiseta ei olnud see võimalik.
Inimeste tõesena näiv pealispind ja varjatud eesmärgid on põhjus, miks mänge mitte mängiv inimene petta saab. Tõde on selles, et inimene ei tea teise tegelikke mõtteid ja tausta – läheduse astme ja suhtluse tasandiga mööda panemine tähendas seda, et teine ei andnud enese kohta selget ja ausat informatsiooni – teine osales loos nii nagu tema olnuks tõsi – tõsi, millel ei olnud pidavat põhja – tõsi, millel oli tegemist tähelepanu vajadusega – tõsi, millel oli tegemist kasu saamisega.
Kusagil kaugemal möödunus on enesehäbi algus – väljanaermine – Uskuma jäid, kas Sina tõesti arvasid, et keegi tahab Sinuga olla – vaata ennast ja siis saad aru! Sind valitakse siis, kui Sinul on midagi anda – mitte sellepärast, et Sina oled, vaid selletõttu, et Sind saab kasutada.
Ära unustamise soov lähtus segadusest ja salatud tunnetest. Enesena olemine ei tähenda häbi. Ausa ja siirana olemine ei tähenda valena olemist. Vastutuse võtmine ei tähenda meeleheidet. Suhte soovimine ei tähenda nõrkust ega enesele keelamist – teha samm ja suhelda nii nagu kõik oleks võimalik ja mõlema poole pealt aus. On selge, et elu elamine toob kaasa vastused, kas oli nii või oli teisiti – teise valik ei määra mind, teise otsus ei muuda mind – see on tema tee ja sammud sellel. Mina valin enese oma.
Marianne
05.11.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar