Mina olen Oluline` põhineb elu õppetundidel – siis, kui olla vajalik, väärtuslik, kõrgemal positsioonil - siis suhtutakse Minusse hästi ja käitutakse Minuga paremini. Mina olen Oluline` küsimus tõuseb päevakorda, kui soovitakse ja oodatakse, et käitumine ja suhtumine oleksid paremad sellest, mis ja kuidas on olevas.
Ära Mind täna löö! – Olen Oluline´ on kaitserüü – Olen Oluline´ on mõiste, mis kaitseb – Minule endale lisaks peab olema veel midagi, mis teeb Minust Olulise – see miski on see, mis väldib, mis sunnib peatuma ja teistmoodi olema – suunab arvestama, sest olen tähtis. Inimesel on selge, et ilma olulisuseta ei kaitse Mind, vägivaldses keskkonnas ja suhtes, miski ega keegi.
Paremana võimalikuna olevast – see tähendab, et vägivald ja vähendamine on normaalsed tegevused – õigustatud ja vajalikud käitumise ja väljendumise viisid. Väide toetub uskumusele, et nende vastu, keda kardetakse, kellest sõltutakse, keda vajatakse, kelle vastu on soojad tunded, mida nimetatakse armastuseks ja hoolimiseks – nende vastu vägivaldset käitumist ei kohaldata. Teiste peal küll, aga mitte nende vastu. Nähtav vahe tehakse vahele.
Olulisuse väide põhineb selle tõestusel - enese kontrollil, hirmul, süsteemi ja hierarhia mõistmisel, positiivsete tunnete olemas olemisel – siis teeb inimene enda valiku, kuidas jätta endast parem mulje, olla reeglitele vastav ja näidata enda suundumust – siis, kui tagajärg on oluline, kaotust märkiv, maksma minev, isiklikult puudutav - siis mõtleb inimene järele, siis on temal lüliti – siis selgub, et tema ei taha kahetseda ega ära rikkuda – tema peab vastav olema/ tema tahab alles hoida.
Oluline/ mitte Oluline on pendel – ühel juhul Mina ei või/ teisel juhul Mina võin – kuid vägivaldne käitumine on aktsepteeritud siis, kui see on põhjendatud ja vajalik ning teine ei ole Oluline. Selline vaade näitab rollide Maailma, mille põhi on vägivald ja vähendamine – need on enese olulisuse määramise ja ära tõestamise vahendid
Mingis hetkes, mingi informatsiooni alusel, kasutamata jäetud vägivald ei tähenda, et seda enam ei oleks ja seda ei kasutataks. See on endiselt edasi – inimene on õppinud, automaatselt ja alateadlikult, valima, arvestama seda, kuidas on võimalik ja vajalik – see on pikaaegse manipulatiivse käsitlemise ja isiklike kogemuste järel omandatud tõde – siis Mina ei saa, siis Mina ei tohi = siis Mina ei tee – teisal võin = teisal saan ja teen, kui tunnen/ näen vajadust.
Olulisuse pendel aitab inimesel enesega toimuvaga ja ennast ümbritsevas keskkonnas toime tulla. See pendel ei aita inimesel kasvada – tema põhi jääb ikka samaks. See tähendabki, et inimene saab täna naeratada vastu ja homme jalaga lüüa, täna huvi tunda ja homme kaarega mööda minna, täna austav olla ja homme halvustavalt pilgata.
See tähendab, et mõlemad variandid on kasutusel. Käitumine on valitud vajaduste ja enese tunde järgi – oluline on see, mida soovitakse kogeda, mida tahetakse välja elada, mida tahetakse vältida, mida tahetakse teatavaks teha.
Inimese kasvamise teekonnast annavad teada inimese põhi mõtted ja väärtushinnangud – kas tema teadlikkus seisneb rollide Maailmas või ta näeb ja mõistab inimeseks olemist - kas tema käitumine on mõjutatud tähelepanust või ta jääb enese teadmistega kooskõlla – kas ta on võimeline ja valmis vaimselt/ füüsiliselt haiget tegema või ta peatub ega vasta samal tasemel, sest valib teistsuguse lahenduse.
Vägivalda kasutaval inimesel on raske mõista olulisuse mitmetähenduslikkust – ta ei saa aru, et tema poolt teisele vägivallaga edastatud informatsioon muudab nende vahel oleva oma põhi mõttelt teiseks – seda siis, kui tema peaks teisega arvestama ja seda välja näitama, kuid tema ise on mingil X hetkel olulisem, kui see teine. Seda sellel hetkel, kui teine on/ tundub olevat vägivaldne ja häiriv – enese kaitseks läheb siis kasutusele sama tehnika, kuid seda enese põhjani välja.
Vägivalla kasutamine annab teada Minast, kes tõkestab temale osaks saavat/ kes on muutmas aset leidvat/ kes edastab enese sõnumit – Minuga ei tohi sel moel rääkida, käituda – Mina olen Sinust üle/ Minul on roll, mis muudab mängu/ Mina tean Sinust seda, mis näitab Sind vähemana/ Mina tõstan häält ja kasvatan ennast suuremaks – tegelikkusele vastavaks ja Sind allutavaks/ kui Mina löön Sind, siis Sina jääd vähemaks/ kui Mina karjun Sinu peale, siis Sina jääd vait – Sina kahaned õigetesse mõõtmetesse.
Vägivalda kasutava inimese eesmärk - Mina edastan, füüsiliselt, informatsiooni, mis tõkestab/ kaotab/ muudab ära selle info, mis ei olnud õige, mida Mina ei talunud, mida Mina ei mõistnud – Sina rääkisid Minuga ja osutasid Minule, kuid see ei olnud õige Mina, sel moel Minuga ei tohi käituda – sellist informatsiooni, mida Mina tõeks ei tunnista/ õigeks ei pea/ taluda ei suuda – ei tohi olemas olla/ ei tohi nähtaval olla/ ei tohi Minuga siduda.
Vägivaldses keskkonnas on vägivaldne suhtlemine normaalne – kasutusel on erinevad sügavused ja lahendused. Senikaua, kuni inimese teadlikkus ei ole kasvanud ja tema ei mõista vägivaldse suhtlemise olemust – mida see tema kohta teada annab, mida see tema endaga teeb, mida enesele kaasa toob ja kuidas teisi/ keskkonda mõjutab – senikaua inimene vägivalda kasutab, kasutusele võtab ja tolereerib – see on harjumuspärane normaalsus.
Vaikides, vägivalla (ka passiivse ja varjatu) pealt vaatamine, selle teiseks nimetamine, sellele kaasa tegemine ja kaasa aitamine - lähtuvad karja ja enese pääste instinktist – Mina ei eristu/ Mina ei sekku/ Mina ei tõmba endale tähelepanu/ siis Minuga ei tehta/ kui toetan vägivaldset teist, siis osutan temale, et tema on Oluline ja Tähtis – teisele võimaluse andmine annab samasuguse kogemuse kaudselt – teine saab olla Minu toetusel – olen teisele vajalik.
Sellise käitumise taga on teadmine - Mina saan olla vähendatu asemel – Minuga võidakse samal moel teha. Hirm, vägivalla ees, ja turvatunde vajadus tähendavad, et kellegi sõltuvusest saab enese sõltuvus – ollakse vahend, kes aitab selle inimese kasutuses oleva informatsiooni töötlemise ja Mina lahendamise dünaamikat elus hoida ja kasutada. Aja jooksul saab sellest ka enese oma või kinnistub juba olemas olev – tehakse, on normaalne – anna põhjus, osuta õigus – selle vastu ja selle nimel tohib kasutada.
Vägivalda tolereerima ja järgima suunab teadmine - inimene, kes ei allu vägivaldse keskkonna reeglitele ega tunnusta/ kinnita enesest tähtsamat – seda koheldakse suunavalt – vägivalla ja informatsiooni kasutamisega vähendatakse ta vähemaks – see on sõnum -Tea Kes Sina oled ja tea oma kohta!
Harjumuslik tähendab, et vägivalda suhtutakse samal moel nagu nina nokkimise või suu lahti söömise või röhitsemise eest osutamisse või häbistamisse või keelamisse – on keegi, kes keelab, on keegi, kes ei talu – kuid see ei tähenda, et enesele ei võiks lubada ja on neid, kellega koos on täiesti okey. Las teised tõmbavad nina vingu ja peenutsevad – Mina ise tean, mis ja kuidas teen!
Siis, kui Mina olen Oluline, siis Minuga sel moel ei käituta – see uskumus iseloomustab vägivaldset keskkonda. Mõistmine ja enesele info andmine – sellele inimesele/ selles keskkonnas ei ole Mina oluline – teine on ja saab olla vägivaldne – teised toetavad teda/ teised teda ei tõkesta – ilma olulisuseta Mina ei peata teist/ teised ei toeta Mind – see teadmine hoiab alles hirmu ja suunab olulisuse vajamisele, väärtuse otsimisele, enese tõestamisele. Selle taga on teadmine – Minu vastu kasutatakse vägivalda – see on õigustatud, sest/ kui Mina ei ole, Minul ei ole, Minus ei ole. See on elav traumajälg.
Tegelikkus – vägivald on, valusal ja häirival moel, mingis astmes ebameeldiv kogemus – kuid see ei anna teada vägivaldsel moel koheldava inimese kohta seda, milline tema on - vaid see on näide vägivalda kasutava inimese mõtte Maailmast ja väärtushinnangutest – tema suhtumisest ja vajadustest – seda inimest lükkab vägivaldsetele tegudele enese olulisusele osutamine, enese väärtuse tõstmine, enese tähtsuse tõestamine – see on informatsiooni muutmine ja kinnitamine, enesele vajamineval moel.
Vägivald sünnitab vägivalda, vägivald kasvatab vägivalda. Kõige rohkem sünnib vägivalda piiratud vaimsuse tõttu – väikene laps on see, kes kogeb ja mõistab, temale üle antavat ja temalt oodatavat - isikliku, kui inimese, vastutuse võtmist - kui enese vastu kasutatavat vägivalda ja märki sellest, et tema ei ole enam Oluline - tema ei suuda enese vastu kohaldatut muuta ega mõjutada - tema olemas olemisest ja sõnadest ei piisa.
Korraga on lapse olulisus muutunud – senine enam ei kehti, samal moel enam ei saa, samasugusena enam ei tohi, samal viisil enam ei kohelda. Laps ei mõista, kuhu jääb ja miks kaotas tähtsuse Minu Mina ja miks enam ei arvestata selle õigustega. Vägivalla vastane protest on loomulik - põhjuseks on see, et laps ei erista erinevaid mõisteid – Mina, Lapsena – Mina, lapsena, väikese inimesena – tema on sama/ selles keskkonnas ei tehta vahet.
Vägivaldne kogemus toob kaasa kahe asja samastamise - vägivaldses keskkonnas ja kasvatuse mõjul kasvab Mina, kes otsib endale Olulisust. Vägivaldne keskkond suunab samal moel enese eest vastutust võtma, kuid sealses saab ühest kaks ja neist teine on olulisem. Vägivaldne keskkond ei kasvata inimest, kuid ootab temalt enese eest vastutuse võtmist – peamine tähelepanu läheb rollile vastaja, rollide kinnitaja ja rollide tunnistaja kasvatamisele.
Olulisim on oskus tunnistada, kes on tähtsam ja Olulisem ning sellele vastavalt käituda – ei tohi vaadata inimest, rolli taga, vaid tuleb temasse suhtuda nii nagu hierarhia ja rolliga kaasnev ette näevad. Vägivaldse keskkonna enese vastutus lähtub iseendaga hakkama saamisest – valudest ei räägita, hingeraskustest teada ei anta, kogemustest vaikitakse – enese probleemidega tegeletakse ise, teine seatakse enesest tähtsamaks – arvestatakse teisega, kes on enesest Olulisem, seda ka siis, kui see teeb endale haiget või võtab vähemaks.
Vaimselt täis kasvamata vanem kohtub enese õiguste eest seisva lapsega samal tasandil olevana. Laps kasvatab last, kuid kumbki ei kasva täis. Laps paneb teisele lapsele piiri ette – laps ei suuda piire hoida – laps ei suuda ega oska enese informatsiooni rahulikult ja mõistetavalt edasi anda. Oma tunnetega võtab vanem vastu enese kohta käiva info – Minule tehakse liiga, Mina ei pea taluma, Mind koheldakse vägivaldselt, sest Mind vaidlustatakse. Seejärel annab ta endale ja lapsele teada – Mina olen Ema/ Isa – Mina olen Oluline.
Seega tõestab vanem oma rolli õigusi ja Laps enda omi, kuid inimene teeb teisele inimesele haiget ega arvesta temaga. Täis kasvamata vanem sunnib last piiridesse, mis ei ole õiged ega õiglased – ta sunnib lapse enese poolt paika pandud piiridesse ja lubab talle väljendused, mida peab õigustatuks ja, mida on nõus kohtama ning kohustab suhtumise välja näitamisele, mis ei ole sama vanema tegelikkusega. Selle tulemusel ei ole laps iseendaga kooskõlas ega ka tasakaalus.
Vägivaldse keskkonna/ seotuse sisu - mis siis, et vanem on vägivaldne ja enesele kuuluva rollini kasvamata, sest saapad on suured - teda tuleb näidata ja kohelda nii nagu roll seda ette näitab – see on tema õigus. Seega tuleb kõrvale jätta kõik see, mis ei ole asjakohane ja muudab rolliMina. Lapse kohustus on anda vanemale, vanemale kuuluv enese kogemus – tema vajaduste järgi ja kirjelduste alusel.
Siinkohal tuleb välja inimese ja rolli erinevus – rollis olija on kohustatud – tema rolliMina suunab ja näitab kätte, mida tema peab – seda ka siis, kui tema ise seda õigeks/ vajalikuks ei pea. Enese kohtustamine – Mina pean! - suunab inimest enesekontrollile ja distsiplineerimisele. Sellest ka vastumeelsuse tunne ja ebaõigluse mõiste. Sellest ka teadmine - siis, kui (enam) ei pea, siis ei vali ega osale ega nõustu ega tee.
Sellest ka lahendus – kui on võimalik kohustusest vabaneda, siis seda tehakse – kui on võimalik, kellelegi välja näidata/ valada, kui ebaõiglane ja vastumeelne lugu on, siis seda ka tehakse. See on põhjus, miks kohtustust täitev vanem ennast lapse pihta välja valab – Sina oled selline ja selline – see on enesele/ lapsele/ teistele informatsiooni andmine – Minuga seonduvale on põhjus olemas, Minu lahendusele on alus olemas.
See on enese vajaduse sõnastamine ja väljendus - siis, kui last ei oleks/ siis, kui last sellisena ei oleks/ siis, kui lapse vajadusi ei oleks – siis vanem ei peaks ja temal ei tuleks, siis saaks tema iseoma elu elada.
Inimene on see, kes võtab vastutuse – tema enda valik on tema teekond – tema on esimene ja viimane – see ei ole ülekohus, kuigi see on raske või ebamugav. Inimene ei otsi teist, kellele jätta või osutada. Inimene otsib lahendusi – miks temal on raske, miks tema ei jaksa, mida tema vajab. Inimene jagab endaga seonduvat, sest tema võtab vastutuse iseenda eest ja enesega seotutega loodud tervikute eest. Inimene annab teada, et on olemas ja seisab samas.
See tähendab, et kui laps kukub ja määrib oma riided/ teeb need katki ja vanem tahaks last õpetada, kuid see näib tulevat näägutamise ja ähvardamise vormis, siis see tähendab puhkuse vajadust, finantsilisi raskusi, frustratsiooni, et laps ise veel ei vastuta. Viha tähendab, et sellises olukorras on vanemal, teemaga tegelemiseks, jõudu juurde vaja.
See tähendab, et kui lapsel on sõbrad ja tema läheb nendega välja, siis vanem mõistab, et soov, seda keelata/ kontrollida/ piirata, lähtub sellest, et vanem tahaks ka sellist kogemust ja muretust – mitte ta ei taha, suunatult, õel ja kade olla, kuid need tunded annavad temale teada sellest, millest tema elus puudu on.
Vanem, kes paneb lapse vastutama enesega seonduva eest – vaata, mida Sina Minule tegid – tee Mind korda. Annab lapsele kohustuse, mis ei kuulu lapsele – sellest saab lapse, Mina pean! Laps võtab endale kohustuse, mis ei ole tema kanda – see tähendab, et sellel hetkel, kui tema seisab vanema jaoks ja pärast, jätab tema iseenda kaitseta ja tähelepanuta – see tähendab, et ta laseb vanemal endale haiget teha ja ennast vähendavalt kohelda – vanem on selles kohas ja seotuses Olulisem – laps mitte. Vanem on õpetanud, et ainult üks saab olla Oluline – see on tema – laps on tema olulisuse kinnitus.
Laps õpib vajama Olulisust, kui rolli ja otsima seda miskit, mis teda vägivallast päästaks ja säästaks. Vägivaldses keskkonnas kasvanud inimest jääb saatma vajadus - Minul on vaja olla Oluline – siis ei käituta Minuga vägivaldsel moel = siis Mind armastatakse ja Minust hoolitakse. Ka see on pendel – kui on vägivald, siis ei ole armastust.
Lapse vajadus - olla Oluline - viib teda kasutama samasugust lahendust nagu tema puhul kasutatakse - Mina pean olema Oluline, Mina tõestan, et Mina olen Oluline – Mina suudan teise endast vähemaks vähendada – Mina olen üle – jõuga, manipulatsiooniga.
Vägivaldses keskkonnas kasvanud väikene inimene ei mõista, et ta vajab teistsugust olulisust – see on olulisus, mida jäävad vajama lapsed, kes on olnud vahendid, teise inimese lahendustes. Enese sisemise häirituse taga on informatsiooni puudus – vaja on kinnitust ja selgitust. Laps ei mõista, et kinnitus on olemas – tema ise ei ole valinud seda tõeks tunnistada.
Olulisuse vajaduse taga on ootele pandud lugu – see on võimaluse andmine vanemale. Laps ootab, et vanem võtaks lapse informatsiooni arvesse ja mõtleks selle üle järele. Laps ootab vastust, mida tema ise teada ei taha - Kas vanem mõtleb tõsiselt seda, millest ta teada annab – miks vanem, kes saadab teele jõulised sõnad ja teeb teoks negatiivse energiaga teod, temaga koos on – mis on see põhjus, miks vanem temaga koos on?
On tõsi, et füüsilise/ vaimse vägivalla ajal välja öeldu on lõhkunud nende kahe vahelise sideme ära, kuid vanem ei ole seda taastanud – vanem on muutunud ühest teiseks ja jätkanud nii nagu ei oleks midagi erilist teinud – Kes Sina selline oled – Sina oled Eikeegi – Mina olen Ohver ja Kannatanu, sest Sina ei austa Mind - Sina ise põhjustasid, sest ise viisid Mind nii kaugele - Sina ei jätnud Minule teist valikut – Sina ei kuulanud Mind – Mina pidin ennast ära tõestama – Minu rollile vastav käitumise, suhtumise tagasi tooma. Tunnista, et Mina olen Oluline – näita välja, et austad!
Vägivaldselt koheldud laps näeb pealt erinevusi – on olemas kohad ja teised, kus ja kellega vanem samal moel ei käitu. On loogiline, et sellest saab teha järelduse - põhjus on Minus. Seda uskumust kinnistab vanema õpetus - vanem sunnib teistesse rollidest lähtuvalt suhtuma – Olulistesse inimestesse tuleb suhtuda õigesti – alluda, olla vähem, teada oma kohta, teha ennast kasulikuks, suhtuda austusega/ kuulekusega – lubada enese kohtlemist ja enesesse suhtumist ja enese puudutamist, ka enesele mitte sobival moel – teise roll annab teisele inimesele õiguse. See on enese teadlikkuse vähendamine ja ise olemise õiguse maha surumine – inimese vähendamine.
On lihtne öelda – mine ära, lõpeta suhe ära – siis ei pea ega enam ole. Vägivaldses keskonnas kasvanule on iseloomulik, et selle asemel, et ära minna – inimene otsib endale olulisust ja tähtsust – tema teab, et siis teda ei kohelda vähendavalt – siis teda armastatakse ja temast hoolitakse. Armastuse puudus on see, mis sunnib otsima Olulisust kohas, kus tema, inimesena, ei ole teise jaoks oluline.
Vägivaldsest keskkonnast välja kasvamine leiab aset mõistmise toel – vägivaldses keskkonnas, vägivaldset suhtlemist harrastava inimese poolt, vägivaldselt kohtlemata jätmine johtub põhjuse puudumisest – leitakse põhjus ja saadakse/ luuakse võimalus – kaob armastus, sest vägivald on platsis ja leiab aset. Ühe loo kaks erinevat nägu.
Tõde – Mina ei ole Sinule oluline – on vägivalda kasutavale inimesele segadust tekitav informatsioon. Tema ei saa sõnade seosest, tema enda käitumisega, aru. Mina olen ju teisega koos, Mina jagan temaga, Mina annan temale – mis tema veel tahab, mida temale Minust vaja on. Vägivaldselt käituva inimese lahendused ei lähe arutluse ega analüüsi alla – need on enesele vajalikud, käepärased ja harjumuslikud – enese väljendus ja enese kaitse – see on ja olen Mina – selles Maailmas, kus kasutatakse vägivalda.
Püha päeva särk ja sõnnikuhark – rõhutamine – Mina ei arvesta Sinuga/ Sina ei ole Minust olulisem/ Mina ei pea kontrollima, kuidas Sinuga käitun/ Sina ei ole Minust üle/ Sinus ei ole väärtust/ Sina sõltud Minust/ Mina ei vaja Sind/ Sina ei ole ära teeninud/ Sina oled Minule võlgu – kõik need on vägivaldse Maailma põhi mõtet edasi andvad seletused – selle kohta, miks ei pea ega tule teist inimest paremini kohelda – selle teise jaoks ja pärast ei pea ise ennast piirama, kaitseta jätma, allutama, vähendama, vaigistama, taluma, kontrollima – seda teist ei tule seada enesest tähtsamaks, sest Mina olen Olulisem – Minul on informatsioon, mis seda tõestab.
Sõna - Oluline – ühes kohas, ei ole sama teises kohas. Sina ei ole Minu jaoks, inimesena, oluline – on vägivaldse inimese sõnum enese poolt karmilt koheldule – Sina oled Minu võimalus, mida kasutan – Mina ei pea Sinust, sest Mina ei pea iseendast – Mina ei oska ega näe teistsugust tasandit, suhtlemise keelt – olen sõltuv enese harjumusest ja abivahendist.
Raske on võtta vastu inimese tegelikkust, kui on ette näidata ja välja tuua need kohad ja ajad, kus vägivald püsis peidus – ühine teekond – parem aeg ja kogemused. Ei ole ühte ja paigal püsivat – tegelikkuses on – vägivald on püsiv – erinevates astmetes ja erinevates vormides – inimene, kes vägivalda vajab, et tõestada enese Olulisust, ei vali sellest vabaneda.
Vägivallaga koheldu ülesanne on kasvada inimesena – vägivaldsest keskkonnast alguse saanuna on see ülesanne, mis ei ole kerge teekond – raske on jõuda enese teadlikkuseni – harjumus on saada enesele kinnitus – Mina olen Oluline ja oluline. Vajadus on saada enesele tõestus – Mina olen selline`. Teiste tõestus ja kinnitus tuleb rollina väljenduse peale – siis, kui on saadud kogemus – Mina olen/ Sina oled – enese tähelepanu tagasi pöördumine.
Teiste kinnitus tähendab, et alati ei ole – alati ei jää. Olulisust vajav inimene valib seltskonda – ta valib selle, kes teda paremini ja õigemini näitab – seega jätab ta selle, keda kasutada ei saa ja hoiab selle poole, kes teda, ilma tõestusteta, õigesti näitab ja kohtleb. Kui teisi ei ole, siis saab kasutada teisiti – kui heaga ei saa, siis saab väega – vähendamisega – informatsiooni andmine muudab lugu – inimene haibib ise ennast üles – samal ajal vähendab teist, sama võrra, kuni on rahuldatud - tema on enese taastanud.
Vägivaldsele keskkonnale on iseloomulik, et inimest saab vähendada, teda nii enesega, kui veel kellegi teisega võrreldes või sarnasusele osutades. Pealt nähtud erinevus ja vahetult kogetud võrdlus lõhub psüühikat rohkem, kui füüsiline vägivald – Minuga küll – teisega mitte – kodus küll, kuid mujal mitte – põhjus on Minus – Mina olen selline – Mind ei saa armastada = Mind ei valita ilma vägivallata kohelda.
Tegelikkus on iga vägivalla vorm seda kasutava inimese tegelikkus – tema põhi ei ilmne kõikjal – ta kasutab vägivalda, avatumalt, siis, kui ta on eemal sealt, mis on tähtis ja saab mõjutada temaga seonduvat, oluliselt. Kodus saab rihma lõdvaks lasta ega pea, kedagi teist ennast tähtsamaks seadma – kodu ja laps on see koht, kus saab ennast väljendada ja välja elada – lapsest saab põhjus, miks on halvasti ja ebamugav – enesele antud informatsioon annab suuna ja aluse.
Valus on kasvada kogemusega – Mina olin teise jaoks vahend. Täis kasvamine annab loole teise tähenduse – põhjuseks oli teise inimese vaimne teadlikkus ja enese teema lahenduseks valitud vägivaldne suhtlemise keel. Teise inimese ja tema loo mõistmine aitab viia ühise loo teisele tasandile.
Olgu inimene, kes tahes – olgu tal roll, mida saab nimetada teise rollist erilisemaks ja tähtsamaks – tema ise ei ei ole seda – tal on ülesanded, mis erinevad, kuid need ei tee teda tähtsamaks ega kedagi teist temast vähemaks. Inimene on ja saab olla oluline – oluline läheduse mõistes ja ühisele oluline, mingi ülesande osavama lahendamise tõttu – panus ja võimalus, mida ei ole õigus ära kasutada ega tingimuste seadmiseks välja tuua.
Tervikus osalejad – suhteseotuse kõik osapooled on olulised, kuid kõik ei ole nõus seda tunnistama ega tõeks pidama. Seega peavad nad enese õiguseks ja võimaluseks kasutada lähedust kurjalt ja uskuda, et see on enese õigus, mille annab Olulisus.
Eneseteadlikkus annab pidava põhja - Mina olen inimene – Minul on õigused, mida ei tohi rikkuda. Vägivaldne ja vähendav käitumine ei ole lubatud mitte kellegagi – mitte ainult rolliga üle oleva vastu ei tohi või kaotuse/ karistuse himus ei tohi – mitte kellegi vastu ei ole õigust vägivalda ja vähendamist kasutada ega seda õigustada. Inimese sees toimuv on tema enda vastutus – see on tema vaimse kasvamise teekond.
Inimesel tuleb õppida ise ennast mõistma ja teadvustada, et vägivaldne ja manipuleeriv käsitlemine on suunanud teda rollide Maailma – erinevate Mina-dena olema. Lavale loodud karakter ja etendus ei ole tegelikkus – see on miski, mis sünnib tähelepanu toetusel ja tunnustusel – samal moel nagu see olema sai, samal moel see ka kaob, kui vaatajaid, enam/ senisel moel, ei ole.
Mina olen Oluline on roll, mis annab võimaluse suunata etenduse kulgu ja sisu - seda ka seal, kus inimesel on aeg vastutus võtta ja enese koha peal seista. Olulise isiku välja selgitamise ja tõestamise etendus annab võimaluse vastutust vältida ja see teisele jätta - kohustada teist enese asemel ja enese jaoks olemas olema - see on inimese Minu Mina etendus - seal ei räägita teise kohta seda, milline too, inimesena, on ja milline osatähtsus temal ühises on - sellest vaikitakse, seda muudetakse, seda eiratakse - eesmärk on olla Mina - seega ei saa anda teise kohta informatsiooni, et too on Oluline - see rikuks mängu ära.
Marianne
08.11.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar