Inimesed mõistavad füüsilist keha ja suhtluse keelt paremini, kui vaimset. Seega ei saa nad aru, et füüsiline Maa on vaimse Ilma peegeldus – nii nagu üleval, nii ka all – nii nagu see, nii ka väljas. Linnutee tähed ja Niiluse veevood on samad sügavused. Inimese füüsiline väljendus annab teada tema vaimse teadlikkuse astmest.
Inimene mõistab füüsilist seksuaalsusena – enesele rahulduse võimaldamine ja pingest vabanemine - ka vaimse pinge vallandamine. Osav seksija ja enesele rahulduse pakkuja ei pruugi tähendada vaimselt täis kasvanud inimest – ta on õppinud selgeks tehnilise lahenduse.
Vaimne Maailm, füüsilises keeles – inimene kasutab teise füüsilist olemas olemist enese vaimsete teemade lahendusena. See tähendab, et ta ei kaardista teise inimese isiksust, teadlikkust, vaimseid vajadusi ja unistusi – ta ei küsi, et kuidas ning kuidas ei – ta ei kuulata teise hinge ega jälgi teise sügavusi ega vaata tulemust – tema ei võta teise rahulduse ja ühise tasakaalu eest vastutust. Ta võib seda teha, kuid ei selleks, et temale oleks vaimsel tasapinnal ühinemine oluline, vaid seda on vaja enese Mina ole selline`, enesele/ teisele, kinnitamiseks.
Vaimne vägivald, füüsilises keeles – inimene ütleb teisele, mis ja kuidas temale ei meeldi ega sobi. Tema annab teada sellest, mis teeb talle haiget ja vähendab teda. Teine ei kuula ega hooli – mis siis, et valus on/ mis siis, et kuiv on/ mis siis, et asend ei sobi/ mis siis, et eelmäng jäi ära. Teine ratsutab edasi – tema kuulab ennast ja juhindub endast - tema eesmärk on tema ise.
Vaimselt häiriva teema jaoks füüsilise kontakti loomine ehk vaimne vägistamine tähendab füüsilise keha kohaloleku ära kasutamist, selle jaoks, et ise ennast rahuldada – see, et teine on samas, annab võimaluse, teise peal, ise ennast, välja elada – teine on põhjus ja päästik, et enese vaimset pinget füüsiliselt vallandada. Sellest saab harjumus ja sõltuvus.
Vaimne vägistamine on isiksusega mitte arvestamine – inimese õigustega mitte arvestamine. Selle loo teeb võikamaks see, et vägistaja ootab vägistatult õiget tähelepanu – Mina olen selline` kinnitust. Vägistamine on tema vaimse võimekuse tase – võimalus, kuidas enesele rahuldus tagada – Mina – Mind kinnitav tähelepanu.
Vaimselt vägistatu jääb maha tühja ja elutuna – teda nagu enam ei olekski – teine kustutas ta ära. Elutus tähendab vaimselt väärastunud Minapilti – vägistaja poolt antud informatsioon, koos füüsilise väljendusega, moonutab tegelikkust, kuid füüsiline puudutus ja vastav kohtlemine teevad sellest tõese.
Vaimselt vägistatu, kes püsib sellises suhtes, vaimne tasakaal saab rikutud ja püsib häire seisundis, kuni lülitab ennast välja – vahelduva kohtlemise pärast. Täna hea – homme halb, tund tagasi vähendav – tund edasi sõbralik.
Teise ümberlülitused ja väljenduste vastandlikkus teeb vägistatust tahtejõuetu nuku, kes ootab seda aega, mil temast hoolitakse ja teda armastatakse – seda siis, kui temaga vägivaldsed ei olda või seda sõbralikult naeratades tehakse. Vägistaja viib teise enda tasemele ja hoiab teda seal kinni – see tagab Mina olemise – seal on see tõsi – tegelikus Maailmas mitte.
Vaimse kontakti loomata jätmine tähendab, et füüsiliselt ära kasutatav on kui liikuv pilt, mida kasutada erutumiseks, et seejärel masturbeerida või juba olevale seisundile suund anda – justkui päris ja reaalne, aga samas salajane, varjav ja kohustustest vabastav.
Täis kasvamata inimene ei ole kunagi tervik – tema püsib füüsilisel tasandil, sest seal tunneb ta ennast kindlamalt. Suhte loomine, vaimsemalt teadlikuma inimesega, tähendab, et vaimne tasand kohtas füüsilist – ei olnud tervikuna ühinemist – oli suletus/ tasalülitamine, enese/ teise hülgamine.
Suhtega kaasneb ootus ja eeldus – oleme koos, sest teine tahab Minuga koos olla. Tõde on selles, et tahab küll, kuid ei igasugusel moel – oluline on füüsiline keha ja selle võimalused. Vaimne osa ei kuulu siia alla – see tekitab segadusi.
Vaimse piiratusega inimene, vaimselt täis kasvanumaga koos – tähendab, et valed inimesed, valedel alustel, koos – mõlemaid on petetud ja mõlemaid on alt veetud. On tavaline, et sellises suhtes leiavad aset erinevate vajaduste ja väärtuste kokkupõrked. Mõlemal on soov ja vajadus teine enesega samale tasandile viia, et ühes olemine oleks tervikuna ja täidetuna kogetav.
Vaimselt täis kasvanud inimene ei liigu inimese sügavuste ja kõrguste vahel, kuhugi kinni jäädes – tema käib ja kogub informatsiooni, mis aitab, temal, eneses toimuvat mõista – eilne Mina on oluline osa tänasest Minast.
Vaimselt täis kasvamata inimene keeldub astumast enese sügavustesse – tema tahab tõusta kõrgustesse. Tagasi minemine tähendaks suletust, häbi ja hirmu – inimene keeldub enese kohta käivat informatsiooni avamast, tõeks tunnistamast, töötlemast ja seda tulemust, kasvamise jaoks, kasutamast.
Selle asemel kasutab ta kinni oleva iseenda vanuses kasutusel olnud/ kasutusele võetud lahendusi ja mustreid, et vältida vale tähelepanu valgust ja osutamist, et varjatud Mina osutub tõeks. Inimene ei taha see Mina olla, sest ta ei saa sellisest iseendast lahti – temal endal ei ole anda endale tähelepanu, mis kaotaks selle Mina ära ja näitakse teda teistsugusena.
Vaimselt väärkoheldud inimesed on need, kes ei julge ega taha enese sügavustesse astuda – nad ei taha näha ise ennast, kes põhjustas osaks saanu – kelle süü see oli. Selle Mina olemas olemine õigustab teise tegu – teine oli õige, teine pidi, teine sai.
Vaimselt väärkoheldud on vaimselt piiratud inimesed – nad on lapse tasandil. Nende, läbi elu kestev, vajadus on olla Mina, keda ei tohi ega ole õigust vägivaldselt kohelda. Seega tõestavad nad ise ennast rollina ja kasutavad enesega ühes olijaid Mina olen selline` tõestuseks. Nad ei saa arugi, et teevad sedasama, mida nendega tehti – vähendavad teist, et üle olla – kasutavad vägivalda, et tagada enesele vajaminev tähelepanu ja info.
Vaimselt väärkoheldu, kes ei ole oma kogemusest välja kasvanud ega enesega aset leidnut ära mõtestanud, on Mina, kes on oma olemuselt laps – tema vajab enese ümber turvatud ala – see tähendab, et ta hoiab enesega ühes olijaga vaimset distantsi – ta ei loo inimeste tasandi ühendust – tema on ja jääb rolliks.
Sellise teisega koos olemine tähendab tõe tunnistamist – see on info vastu võtmine – teine ei taha tervikut – teine tahab füüsilist keha – teine tahab enese materialiseeruvat Mina. Sellest ka vaimsete teemade füüsiline väljendus – teises põhjuse nägemine/ näitamine ja enese, teist kasutades, välja elamine.
Vaimne tasand on füüsilises Maailmas kasutu ja üleliigne – inimene kasutab seda vaimse vägivalla teostamiseks – enese üle oleku tõestamiseks ja teise vähendamiseks. See tähendab, et tema ise püsib madalamas energias – tema ei ole iseenda tervikuni kasvanud.
Inimene on tähtedelt ja võimeline lendama, kuid tema rahuldub füüsilise tasandiga – füüsiline on kontrollitav ja muudetav – teise vaimsust saab murda vaimse ja füüsilise vägivalla teel – vägivald teeb füüsilise keha kuulekaks ja alluvaks. Seega puudub inimeses kergus ja loovus. Tema ei ole tervik – tema ei ole ise ennast vastu võtnud. Tema väärkohtleb ise ennast ja teist siis, kui suunab enese loovuse ja kasvamise füüsilise Maa peale – vajamineva Minana sündimiseks ja selle kasvatamiseks.
Marianne
10.11.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar