Inimesed, kes on harjunud rollidena koos olema ja elama ja suhtlema – on õppinud toimetama pinnal, et mitte laskuda sügavustesse, kus peitub kõik see, mida ei ole lahendatud, mõistetud, välja öeldud, teoks tehtud, lahti lastud, tõeks tunnistatud.
Sügavikes peitub ühiselt loodud infobaas, milles sisalduvat kogetakse ja nähakse, välja heidetavate sõnade ja purskavate voogudena, talumatute seisundite ja häirivate tunnetena, kuid seda ei avata täielikult ega astuta selle sisse, et Meie teeme selle korda ja lahendame ära. Meie tahame koos ja rahus olla.
Terviku ära lahutanud suguvõsas ja perekonnas tunnevad ja näevad inimesed ennast üksikutena – hoolimata pealispinnal toimuvast ja näilisest, nad ei ulatu teiseni ega saa kogeda teise toetust, sest nad on Minadena, kes hoiavad vahesid, et vältida ootamatuid ja ebameeldivaid info edastusi, mis häirivad ühiselt hoitavat rahu.
Jep, tegemist on Meiega, kes, sõnatul ja suunatul kokkuleppel, hoiavad ühist joont – Meie hoiame korda ja rahu – Meie ei räägi sellest, mida teine kuulda ei taha – Meie ei näita teist sellisena, millisena teine olla ei taha – Meie tagame, teineteisele, ebamugavaid tundeid vältiva koos olemise.
See Meie toimetab pinna peal ja naeratab vastu ning lobiseb ilmast ja tervisest ning läheb sünnipäevale või ühiselt sööma, kuid see Meie on lõks, sest ühine infobaas tähendab, et igaüks võib, enesele valitud ajal, võtta sügavustest välja teise ja enese kohta käiva ning kasutada salvestatud teadmisi relvana – aga Sina, aga Mina.
Ühises olev ja ühiselt maha vaikitud informatsioon võetakse kasutusele siis, kui tahetakse edastada sõnum – Mina määran, Mina kontrollin, Mina vajan, Mina tahan, Mina olen, Mina kogen, Mina ei taha, Mina olen otsustanud jne.
Pealispinnal salvestatud ja allhoovustes hoitavad infobaasid on ühe ja sama aja ja seltskonna kaks erinevat Meie-t. Tervikliku infobaasi moodustamise võimetus ja keelamine teeb ühisest koha, kus on võimalik teha ja saada haiget, solvuda, kogeda viha ja pettumust – Kuidas saab teine Minule niimoodi teha? – Aga Meil oli ju kõik nii hästi!
Mineviku vangid – keegi, kusagil, alustas terviku jagamist ja teised jätkasid sellega – nii on Meil kombeks. Seega õpiti tegelikkusest vaikima, tegelikkust muutma, valesid looma ja kasutama – selle taga on inimeste suutmatus tõest informatsiooni vastu võtta ja edastada ja mõista ja töödelda.
Pikaajaline kahe infobaasi loomine muutub harjumuseks – see toob kaasa vaimse intelligentsuse allakäigu – inimene väldib tõest informatsiooni – ta kasutab olemas olevast info hulgast piiratud ja vähendatud ja moonutatud osa – ta keeldub ennast informatsioonile avamast ja seda vastu võtmast, sest piiratud ja ähmastatud teadlikkusega elanud inimene kogeb füüsilist valu ja ebamugavustunnet ning kogeb hirmu ja aju lühisesse minekut, kui ta kohtub teadmistega, mis muudavad tema Maailma ja teadmisi iseendast.
Inimene ei suuda vastu võtta teadmist, et see kõik on kogu aeg olemas olnud ja nähtaval olnud – hoolimata peitmisest ja unustamisest ja muutmisest ei ole mitte miski kuhugi kadunud – tema jäljed on endiselt tema omad, tema teod ja valikud ja otsused on kõigile näha – see, et tema ise ei ole tahtnud näha ja teised on aidanud teda, ei muuda tegelikkust – kogu infobaas on olemas, on avatav, on nähtav ja on kasutatav – tema vastu.
Inimene, kes on vältinud tegelikkust ja iseendana seismist ja enese sammude eest vastutuse võtmist – kogeb ja mõistab, et informatsiooni kasutatakse tema vastu – teda vähendatakse, teda kaotatakse, teda mustatakse ja häbistatakse, temale tehakse haiget, teda võetakse alasti, temale tehakse liiga – temaga ollakse ja käitutakse valel moel.
On loomulik, et alasti võetud inimene tunneb viha, on haavunud, kasutab agressiooni ja solvub – jonnib, trambib jalgu ja karjub – ta on laps, kes ei saa oma tahtmist – tema teekond jääb temaga, mitte keegi teine ei võta selle eest vastutust ega tee tagajärgi korda. Vanemat ei ole, päästjat ei tule – ainult tema ise, iseoma eluga.
Inimene, kes on leidnud endale lahenduse ja keskkonna, kuidas ja kus on võimalik ise ennast ära kaotada – endale mitte sobilikke ja mitte vajalikke külgi ja lugusid ära kaotada ja ära unustada – on inimene, kes ei ole õppinud iseendaga aus olema ning ise ennast ja teisi reaalsetena nägema ja vastu võtma.
Kahe infobaasiga perekonnad ja suguvõsad hoiavad korda – nad suhtuvad karmilt nendesse, kes tahavad infobaase ühendada ja varjus püsinu avalikuks teha. Nad pöörduvad, ühiselt, sellele korrale eksinu vastu – nad kasutavad tähelepanu ja informatsiooni. Nad võtavad varjus püsinust selle, mida on võimalik, muutes ja otseselt, relvana kasutada ning integreerivad selle aktiivselt kasutuse olevasse infobaasi.
See tähendab, et eksinu kohta Meie tava enam ei kehti – tema teekond on avalikuks tehtud, kuid seda tehes on sellest ära kaotatud kõik see, mida teiste puhul pealmisel pinnal hoitakse ja nähtavaks tehakse ja kasutatakse. Temas ei ole enam positiivset ja head – ta justkui ei olegi kunagi olnud ega teinud, sest kõik ütlevad tema kohta, varjus hoitud, tõe välja ja enamgi veel.
Temast saab kõikide ühine prügikast ja poksikott – see, mida teised enese/ teiste kohta teada ei taha/ ei tohi ja ise enesest teada ei taha – see kõik saab sellele eksinule omistatud. Valeks osutamine, valeks nimetamine, arvustamine, hindamine, hukka mõistmine, eraldi jätmine, välja heitmine. Tema on see, kellele ei anta andeks seda, mida ja kuidas ise on tehtud, oldud ja võimaldatud.
Sellist kohtlemist on väga raske kogeda ja üle elada – Maailm on pea peale pöördunud – ühise solgi seest on raske välja ujuda ja iseendaks jääda. Välja heitmine, hukka mõistmine ja üksinda seisma jäämine on mõistetamatu ja üliinimlik kogemus. Mina ja Minu tegelikkus – meeletu hulk tähelepanu ja informatsiooni kõigi nende poolt, kellega on ühes oldud, kõrvu kõnnitud, ühist jagatud – kõik on jõudnud ühiselt välja öeldava informatsioonini – Sina oled selline` - Meie teame ja näeme Sind sellisena`, sest Meie oleme Sind kogenud - Meie mäletame.
Loomulikult viib selline kogemus jalad alt ja sunnib enese eest võitlema ja toob kaasa enesetapu mõtted – väljapääsu ei näi olevat, sest ei ole anda endale teadmist, mida teha ja kuidas olla edasi – sellise kogemuse jaoks ei ole teadmisi ega oskusi ega lahendusi – Meie muutis Minu Mina ära – Meie lahutas Minu ära – Mina ei ole enam Meie.
Inimesena kasvamine – tegelikkuse mõistmine ja vahe tegemine – mis ja miks on Minu eesmärk – mis ja miks on ühinenud teiste eesmärk – Mina soovin ühest infobaasi – teised tahavad kahte – Mina tahan olla kooskõlas reaalsusega – teised tahavad varjata tõde ja kasutada olemas olevat informatsiooni relvana – Mina tahan inimesena kasvada – teised ei tunnista ennast tervikuna - seega vajavad nad rolliMinadena väljendumiseks kohta, et õige näo ja autobiograafiaga iseenda kinnitamiseks tähelepanu saada.
Rollide tasand toob kaasa võimalused, mida inimene, iseendana, ei näi saavat ja omavat – ta saab tagada endale kohtlemise, tähelepanu ja ressursid, mida tal muidu ei oleks ja, kuidas tema muidu ei saaks. Ta saab võimaluse uueks alguseks ja teistsuguseks iseendaks - ta saab uue ajaloo ja iseenda loomise võimaluse - ta saab teistsuguse tähelepanu ja kohtlemise.
See tähendab, et tema ise ei muutu ega kõnni ise enese teekonda, vaid ta kasutab informatsiooni ja tähelepanu ära, et panna ümbrus endasse teistmoodi suhtuma ja ennast teistsugusena nägema. Sellel uuel Minal ei ole sidet möödunuga - eelnenu ei tohi nähtavale tulla, sest selles on olemas info, mis teeb muutuse ja muutmise võimatuks. Inimene lisab, enese ajaloost välja jäetud, välja rebitud, üle soditud ja ära muudetud leheküljed ja lood, salajas hoitud infobaasi.
Rollide tasand tähendab pealmisel pinnal teostatud ja esile tõstetud Minade vahelist suhtlust, sest sügavike tõeks tunnistamine ja nende avamine tähendaks kaost ja surma - see on samm, mida on väga raske astuda sellel, kes on enese ja ühise terviku, ise ja teiste abiga/ survega - enesele/ teistele talutavateks suurusteks lagundanud.
Inimene, kes on ise enese unustanud ning ise ennast varjanud ja muutnud - on inimene, kes on õppinud, ise, ennast vältima ja seega ta ei oska ega saa luua, ise, endaga ausat ja tõelist suhet. Iseendaga suhte jaoks tuleks tal iseennast vastu võtta - sellisena nagu tema on olnud möödunus ja on olevas - kõige täiega.
Iseendaga suhte jaoks tuleb tal suuta seista avatuna - olla valmis kohtuma enese kohta öeldava tõese informatsiooniga, möödunust ja olevikust. Iseendaga suhte jaoks tuleb tal avada, ise, oma sügavik ja liita see nähtaval olevaga. Iseendaga suhte jaoks tuleb tal olla valmis kohtuma rünnakute ja valeks nimetamistega. Iseendaga suhte jaoks tuleb tal olla teadlik iseendast ja enesega seonduvast ja ka teistest, et teha vahet informatsioonil, mida edastatakse relvana ja sellel, mida antakse teada tema toetuseks - suhte loomiseks ja hoidmiseks, iseenda ja teise inimesega.
Marianne
27.09.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar