Jättes kõrvale nö tavalised füüsilised ja vaimsed puudujäägid, mis takistavad inimesi olemast ja osa saamast enesele, kui inimesele, võimalikust – on olemas puue, mida inimene ei tunnista tõeks – ta eitab seda ja ta võitleb selle informatsiooni vastu. See puue annab teada, et inimene on piiratud teadlikkusega iseendast – tema vaimne kasv on pidurdunud, sest tema ise on oma teelt kõrvale astunud, loonud endale uue voolusängi, mida peab tõeseks ja ainsaks võimaluseks.
Minu Mina pilt on informatsioon, mida inimene omab iseenda kohta. See info on osaliselt inimese oma, kuid teisal, teiste oma – inimene on võtnud erinevad informatsioonid, muutnud ja vorminud neid ning kasutab neid enese kohta – Mina olen selline`.
On tavaline, et inimesel on kasutuses mitu Mina olen selline` olemist – seal on neid, millisena ta tahab olla, millisena tema peab olema ja on ka see, millisena temal tuleb olla – see on selline Mina, mille kohta on olemas ära tõestatud informatsioon – teda on koheldud ja nähtavaks tehtud sellele vastavalt. See on selline Mina, mille olemas olemisest teab ja räägib keegi teine – olgu see Mina vastumeelne ja ebamugav ja ka vale - inimene usub sellisena olemas olemise tõeks.
See inimene, kes on haiget saanud ja vägivaldset käsitlemist kogenud – on inimene, kelle Minapilti on, väära informatsiooni alusel ja vägivaldsel viisil, teadlikult muudetud. See inimene stoppab selles kohas, kus tema kohta infot antakse – tema ei taha kuulda ega näha seda informatsiooni, mis teda "valeks", "inetuks", "väärtusetuks", "häbiks" jne nimetab.
Käsitlevast minevikust annab teada fakt, et informatsiooniga kohtudes ei ole vaja, et inimesele öeldakse – Sina oled – inimene ise kuuleb märksõnu, näeb tähelepanu, tajub intonatsiooni ja see ütleb temale kõik – Mina olen.
Sel moel käituval inimesel on üks aste vahele jäänud – arutelu ja harutamine on vahelt ära – infoga kohtudes inimese teadlikkus lülitub välja – jääb alateadlik tasand ja ellu jäämist teostav laps, kes valib, X vanuses lapse varasalvest, enese käitumise, vastuse ja väljendused.
See tähendab, et inimene ei peatu ega arutle – tema võtab informatsiooni isiklikult – tema peab selle vastu reageerima. Seega jäävad ära - eluterve ja teadlik info vastu võtmine, selle töötlus ja olulise mõistmine – mida teine tahab temale öelda ja miks teine teeb seda sellisel viisil.
Olgu info, milline tahes – see on inimese jaoks oluline – selle alusel ta teab, mis temaga seonduvas käsil on, millisel moel teine teda näeb ja kogeb ning ka seda, et teisel on, oma sõnumit edastades, mingi kindel eesmärk olemas. Adekvaatne ja teadlik inimene – enne, kui sõnumis sisalduvale vastama hakkab, teeb selgeks selle, mis on teise eesmärk ja ka selle, kellena teine seda temale ütleb ning alles siis tema ise otsustab ja valib, kuidas, millise infoga ja kas üldse vastab.
Oluline on mõista - kas teine soovib ja vajab, et inimene võtaks vastutuse – enese sammu tagajärje/ ühises toimuva eest või annaks teada oma seisukoha ja plaanid, millegi olulisega seoses. Või on teisel isiklik eesmärk – teine ei tule oma tunnetega toime/ teine tahab endale rolli/ teine tahab vähendada, et ise ennast paremana näha ja kogeda/ teine ei saa ise endast aru.
Enese sulgemine, infost keeldumine, selle andjale vastu hakkamine või tollele allumine, on mineviku tagajärjed – möödunus tõi info kaasa muutuse - kohtlemises, tähelepanus, kohustamises. Info vähendas ja kaotas – info ei näidanud võrdsust, vabadust, toetust – info oli relv, mida kasutati inimese vastu.
See inimene, kes teeb midagi, mis saab kaasa tuua tagajärje – info, mis teeb teatavaks keelu/ info, millega osutatakse/ info, millega nimetatakse. See inimene teeb edasi, kui enese tahtmise/ vajaduse täitmine on oluline ja temal on või ta loob selleks võimaluse. See inimene teeb, kuid ta ei taha, et tema tegevusele tähelepanu pööratakse – see tähelepanu ei pruugi olla halb ega ülekohtune, kuid sellega kaasneb enese info iseenda kohta – Mina olen selline`.
Siis, kui inimene ei ole vastutust võtnud ega ennast tegema panevat mehhanismi mõtestanud ega mõistnud, seni tunneb ta ennast, temale pööratud tähelepanu ja temale antud informatsiooni alusel, paljastatuna, kaitsetuna, häbistatuna ja valeks nimetatuna – sest tema ei ole selline nagu temale väidetakse ja teda näidatakse ja koheldakse.
Teise inimese info saatel elustuv Mina olen selline` ei ole absoluutne tõde, vaid sel moel ennast nägeva inimese film, milles tema on osaline – tema enese ette kujutus, iseendast, on nii tõene, et ta ei saa aru, et ainult tema KOGEB ennast sellisena.
Justnimelt, kujuteldava ja esile toodud iseenda ja sellega seonduva reaalsusena kogemine teeb sellise Mina nähtavaks – senikaua, kuni inimene, enese sees, kogeb, energeetiliselt ja füüsiliselt, enese ja teise inimese tundeid, teise inimese silmi, häält, füüsilisi väljendusi – seni ta sellisena olemas on. Inimene NÄEB ennast sellisena, millisena tema ise ennast KOGEB – käsitlev minevik tähendab, et see kogemus on, kellegi teise reaktsioon ja/ või teise kogemuse kirjeldus.
Mina olen selline `, mis ilmneb siis, kui inimese teadlikkus läheb lühisesse ja ta võtab, ilma filtriteta, vastu kogu tema kohta välja öeldava informatsiooni, on vähendava ja vägivaldse käsitlemise käigus omandatud selgitus.
See on Sinu soov ja tahe Mind vähemana näidata ja kohelda. See inimene, kes on kasvanud manipuleerivas keskkonnas, teab, et tema saab teise inimese - viha/ raevu/ tänitamise/ vaigistamise/ sarkasmi/ füüsilise jne väljenduse enese pihta – seda mitte sellepärast, et teisel oleks kõiges õigus ja sel moel väljendumiseks luba, vaid see on ennast välja elav ja puhastav mehhanism – ebamugavate tunnete ja häiriva informatsiooni vallandamise muster. Lapse ülesanne oli selline hetk ära kogeda.
Inimene ise, tema rollid ja mingi, tema Mina olen selline` ühes – tähendab, et erinevate eesmärkide ja tasandite informatsioon on ühes ja samas ja segamini – laps õpib seda ühesena nägema – kogu info ja sellega kaasnev reaktsioon on sama lugu erinevates astmetes – üks tingib teise ja teine ei saa olla ilma esimeseta. Suur inimene ütleb ja teeb või teeb ja siis ütleb või ütleb ja teeb samaaegselt.
Kuna suur pani ühte patta kõik selle - mida tema tahtis lapsele öelda - mida tema oli ise endale öelnud - mida keegi oli kunagi temale öelnud - mida tema ise tahtis, kellegi teisele öelda - millisena suur ennast ise koges - millisena tema tahtis, et laps/ keegi teine, kusagil mujal ja teises ajas, teda kogeks - millisena keegi teine teda näidanud oli, siis oligi seda informatsiooni liiga palju ja liiga segamini.
Vägivalla ja vähendamisega kasvatatud laps ei õpi olulist, nn mitte olulisest ja teisele kuuluvast, kuid elulisest, ära lahutama – kohates reaktsioone, mis lähevad üle võlli ja ei tundu olevat tõesed, ei saa laps aru, et selles informatsioonis, mida temale väljendatakse, on tõesti sees see, mis on temale öeldud – tema tegu, tema olemine, tema väljendus – on midagi ja kuidagi, mida/ kuidas temalt soovitakse/ oodatakse, et tema enam ei teeks, sellisena enam ei oleks, sel moel ei väljenduks.
See tähendab, et see laps ei saa aru sõnumist, mida tema, tunnete purskest ja emotsioonide segadusest osa saades, ei näe, ei kuule ega saa rahus arutada - Kas Sina oled mõelnud selle peale, millise info, Sina, oma käitumise ja valikutega edasi annad? Kas Sina oled mõelnud, mida see suuremas plaanis kaasa toob – on olemas ühine väli – kui Sina teed, siis keegi teine kaotab, kogeb ja peab – keegi teine peab kogema, tasakaalustama, tagajärgedega tegelema, ilma jääma. Sina annad temale informatsiooni, et Sina ei arvesta temaga, sest Sina oled olulisem, kui tema.
On tavaline, et vähendav ja vägivaldne kohtlemine toob kaasa – enese Mina kaitsmise - selleks, et vältida valet Minapilti ja enese Mina kaotust, on erinevas vanuses lapsel kasutusel erinevad lahendused, kuid üks on ühene ja sama - see tähendab, et tema ei nõustu informatsiooniga, selle esitusega ega seda esitavaga – Tegele iseendaga – Sina ära tule Minule ütlema ega Mind ära kasutama – Mina ei ole see, kellena, Sina, Mind näed, näitad ja kohtled.
Sellise informatsiooni tagab peitub nähtavale toomata ja mõistmata tõik, et laps ei saanud enesega seonduvas kaasa rääkida - temale edastati valmis tulemus ja teda koheldi sellele vastavalt. Laps võis öelda, mida tema teadis ja kuidas tema ise ennast/ teist koges ja enese/ ühist lugu nägi, kuid see ei lugenud - see ei läinud arvesse - suur inimene oli vallandumas ja ta ei jätnud seda tegevust pooleli - info lapse kohta ja sellega kaasnev tegevus - suur inimene oksendas oma tundeid ja vabastas ennast energiast, millest ta aru ei saanud ja seega ka taltsutada ei suutnud - seega suunas ta ennast lapse pihta.
Enese eest vastutust võttev inimene annab informatsiooni selle kohta, mis on teatavaks saanud ja on oluline – kuna tema on teadlik, siis tema ei võta teise eest vastutust – seega annab ta enese ja teise ja toimuva kohta tõese info – arvesta selle ja sellega.
Sel moel saab teine võimaluse võtta vastutus – mõista, et on olemas teema ja on tema aeg otsida enese seest vastus – Miks Minul on olnud vaja just sellisel moel reageerida, väljenduda, valida? ning seejärel anda vastus – Mina mõistan Sind ja iseennast – Mina võtan vastutuse enese osa eest – Sina saad Minuga arvestada.
See inimene, kes on takistatud oma puude poolt, kaitseb oma Mina – põhjus peitub iseendale antud infos - Mina ei võta Sinu informatsiooni vastu, sest Sina annad informatsiooni, mis ei ole mõeldud Minule – Sina ise tahad/ vajad, et Mina oleksin keegi teine, kuid Mina ei ole - tegele ise enda teemaga.
See tähendab, et inimene väldib inimese ja ühte siduva rolli vastutust, sest see ei ole tasand, millel olevana ta informatsiooni kohtab, tõlgendab ja töötleb. Inimene, selle jaoks, et vältida tähelepanu, iseendale – libiseb enese koha pealt ära ja kogeb ennast Minana, kui rollina, mis on paika pandud ja sellel/ selles ei ole selliseid külgi ega väljendusi, mis õigustaksid/ lubaksid temale ja tema kohta öeldud informatsiooni - see on vale.
„Kuna Mina olen Sinule ja Sinuga oma raha, aega, oskusi andnud ja jaganud, siis Mina olen Hea ja Abivalmis ja Toeks ja Aus ja Lugupeetud Inimene – see, et Sina tood välja kohad ja esitad väited, kus Mina ei arvestanud Sinuga ega hoolinud Sinust, ei ole argumendiks. See on laimamine, sest Sina ei saa tõestada, et Mina seda tegin – Sinust ei piisa – Sina liialdad, oled liiga tundlik.
Sina oled ära unustanud/ kõrvale jätnud selle, mida oled saanud – see tõestab Minu Mina ära. Sina ei saa Minu kohta teistsugust informatsiooni anda – see näitab Mind valena ja ebaõigena – see ei lähe Minu Mina-ga kokku. Miks Sina ei näe, ei näita ega kohtle Mind õigesti? Miks Sina teed Minule sel moel? Sina oled tänamatu, sest Sina oled Mind ära kasutanud – oled võtnud vastu, kuid ei kohtle antule vastavalt – Sina ei tõesta ega tunnista, et Mina olen Hea, Abivalmis, Toeks olev jne Inimene!”
Käsitlevast möödunust tuleva inimese jaoks on informatsioon nagu kuum kartul – tema ei suuda seda ära närida ja alla neelata - temal on ülesanne – tuleb lõpetada selle nähtavaks tegemine – tuleb vaigistada selle andja - tuleb takistada/ kustutada selle olemas olemine – tuleb vaikida ehk nähtamatuna olla, sest kui teeselda surnut, siis karu läheb ära – kui näidelda, alla andnut, siis enam ei lööda.
Kõige sellega kaasneb suletus ja info valikuline selekteerimine, mis tähendab, et õige sõnum ei jõua õige adressaadini ja see toob, ühises infoväljas, kaasa häirituse ja sellest tulenevad muutused, mis loovad ebaterve õhkkonna ja töötavad suhet/ suhteid lõhkuvalt ning avatud suhtlust takistavalt.
On üsna selge, et kui ollakse ja käiakse koos ning ühel inimesel on teema, mis on seotud teise inimesega, kuid see teine ei ole võimeline reaalsuses aset leidva kohta informatsiooni vastu võtma, sellisena nagu see on, sest selle teise kasutuses on vältimise tehnikad. Siis see, kelle jaoks info ja sellega seonduv on oluline ja eluline, see inimene proovib jõuda teiseni – korduv info edastus, erineval moel ja viisil.
On üsna tõene, et info vahetuse piiratus toob kaasa häirituse – ilmnevad tunded, mis toovad informatsiooni selle ühes olemise kohta – teine ei arvesta/ teine on vägivaldne/ olen üksinda. Sellest tuleb kokku tõde selles suhte/ koha kohta – Mina ei saa/ Minul ei ole/ Mina pean. Tunnetega kaasneva energia kogemine – viha, kurbus, raev, üksindus, hüljatus, suutmatus – see kõik on info selle kohta, et seda keskkonda/ suhet, milles elatakse/ millest osa ollakse, ei ole võimalik muuta – iseendast ei piisa – teine/ teised ei tee koos tööd – teine toodab teistsugust informatsiooni, mis tähendab, et teine lõhub ühist ja sõdib ühes olija vastu.
Enese eest vastutuse võtnud inimene mõistab enese tegelikkust - tema on see, kes võtab informatsiooni vastu nii nagu see on. Seega pakib ta pillid ja kimpsud-kompsud kokku ning lahkub ühemeheorkestrist – suhe/ keskkond on olnud teise lava – seal ei ole kohta kahele võrdsele ning see ei muutu ega ela tegelikkusega kooskõlas – see on olnud, midagi sellist, mida teine on kasutanud selleks, et olla Mina olen sellisena` nagu tema ise ennast näha ja kogeda tahab. Temaga koosolija on pidanud selle Mina temale võimaldama.
See inimene, kes teab tegelikkust, kuid ei julge ise ennast nähtavaks teha ja, kellel on täitmata vajadused, millele ta ootab teiselt/ suhtelt täidetust ja, kes peab teist olulisemaks, iseendast – kuna Mina olen Siis Minul on. See inimene proovib ellu jääda ja jätkata. Tema ise asendab ja kompenseerib enesele olulise ja vajamineva, tema kogeb frustratsiooni ja alaväärsust, temas kasvab viha, kuid ta valib allaheitlikuse.
See inimene kogeb enesehäbi, sest, sellises suhtes on tema kohta kasutusel informatsioon, mis tõestab teise Mina olen selline` olemist, mida teine valib kasutada siis, kui ta on jäämas ilma oma tavapärasest – enesele söödavast ja ise ennast hästi vaatama ja kohtlema panevast Minapildist.
Sellisel juhul ilmub välja Mina olen selline`, kes, tehes teatavaks informatsiooni, kasutab sellega ühes vägivalda ja vähendamist - temaga ühes olija on sellise reaktsiooni põhjustanud ja välja teeninud, sest on väärtusetu ja on olnud, ära tõestatult, vale. Sellise käigu eesmärk on suunata käsitletavat, et too teeks nähtavaks käsitleja õige Mina - agressiivsusega tagatakse Hea ja Abivalmis oleva Inimese Mina olemas olemine.
Suhtesse jääja, iseendale antud lahendused ja väljendused, mis on nii elulised ja rasked ja talumatud, kuid mis saavad, sellises suhtes olles, harjumuspäraseks ja uueks normaalsuseks. Inimene vajub veel sügavamale sohu – tema ja teine – teine on põhjustanud inimese kogemused ja loonud inimesest Mina, kellena, see teine, inimest kohtleb ja nähtavaks teeb.
Tegelikkuses on kõik see jama kaasuv – alguse teema lahendamatusega kaasnev. Tegelikkus – inimene ise on selle kõik ise endale võimalikuks teinud – astudes oma sammu, on teine teinud selle vastu oma sammu – iga, enese tegelikust tõest, kaugemale minev samm, on viinud ühes olemises kogetava - enese poolt ja enese jaoks loodava Mina, sellisesse kohta.
Inimesel tuleb tõdeda - Minu muster, Minu lahendus, Mina ise – Minule oli vaja, Mina ise kasutasin – Mina ise ei näinud väljapääsu. Aus tõde - Mina ise teadsin, kus see asub ja milles see seisneb, kuid Mina ise ei kasutanud seda.
Koos olemine ja elamine sellega, kes ei arvesta ega võta vastutust, sest toodab tegelikkusest erinevat ja seda muutvat informatsiooni, ei too head – sellises suhtes jätkamine teeb enesele haiget – iseenda vägivaldne vähendamine. Selline suhe tuleb lõpetada, sest see on enese elu elamine vales. Sellest suhtest saab alles jääda suhtlus, mis toimub kindlalt paika pandud piirides ja ajal või siis ei jää sedagi – siis saab sellest läbi kõnnitud ja kehtetuks tunnistatud peatükk, möödunud aja eneseabiõpikust.
Marianne
18.09.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar