Sellest lapsest, keda on võetud ja jäetud ja võetud ja jäetud, kasvab segaduses olev, ise ennast vähemaks pidav, ise ennast hülgav, pimesi usaldav, ise ennast müüv ning vähendavale ja vägivaldsele kohtlemisele avatud inimene.
Minul on see, mida ja kuidas Minul ei ole – mitte millegi ega kellegi peale ei saa kindel olla, sest kõik võib kaduda, tingimustega kaetud saada või keelatuks osutuda. Mitte midagi ei kuulu enesele ja mitte millelegi ei ole õigusi.
Äraspidine on tõik, et kui olla rahulolematu või tuua välja ebakohad, siis öeldakse, et Sinul on ja Sina oled saanud – mida Sina veel tahad – oled tänamatu. Mõistetamatus – Minul on, kuid Minul ei ole – Mina vajan teisiti, sest Mina tahan teisiti. Informatsiooni erinev esitus ja tõlgendus – kvaliteet, vabadus, võrdsus ja arvestamine versus kvantiteet, suletus, salgamine ja teise ootustele vastav olemine.
Pidevas vales elamine tähendab võimetust elada kooskõlas tegelikkuse ja iseendaga – eksimine ja kaotused, valena olemine ja tühjad uskumused – see kõik on tavaline. Kõik see, mida antakse ja kuidas ollakse, kõik selle saab ära võtta ja ära kaotada – korraga enam ei ole ja siis enam ei saa.
See tähendab, et inimesed, kes last näevad ning temaga suhtlevad ja koos on – valivad teda siis, kui teist valikut/ võimalust ei ole. Valivad teda siis, kui vajavad midagi iseendale – rolli ja tähelepanu. Valivad teda siis, kui tahavad midagi lapsele kuuluvat või tema kaudu midagi saada. Valivad teda siis, kui tahavad midagi ära hoida – vale tähelepanu, valesse rolli nimetamine. Valivad teda siis, kui nad on eraldi sellest, kelle tähelepanust nemad ise sõltuvuses on.
See kõik toob kaasa erineva koguse ja eesmärgiga tähelepanu sisse ja välja lülitumisi – positiivse ja negatiivse ja ilma jäämise. Nähtavale pürgimine, et harva ja vajamineva tähelepanu osaks saada. Meeldida püüdmine, et veel kord kogeda. Peitu pugeda soovimine, et varjuda negatiivsuse ja vähendamise eest. Tardumine on tahte ja mõtte halvatus. Kohal olemine, sõnade ütlemine, ruumi astumine, juurde minemine ei tee nähtavaks – tähelepanu ei pöörata.
See toob kaasa tähelepanekud - Mina saan ja Minul on - kuid Mina ei saa ja Minule ei ole siis, kui Meie oleme teis(t)ega koos – ei ole siis, kui teise vajadus saab täidetud mujal või teine ei vaja enam – ei ole siis, kui teine tahab, Minu arvelt, ennast teistsuguses rollis olevana näidata ja kogeda.
On haiget tegev ning vähemana ja väärtusetuna paneb ennast tundma viibimine ruumis ja kohtades, kus teised on koos ja suhtlevad, kuid Minu juurde ei tulda ega valita koos olla - justnagu Mind ei olekski olemas. Teisal pöördutakse vaatama, et nöökida või narrida või justkui sõbralik olla, et järgmisel hetkel naerma puhkeda - kas Sa tõesti uskusid, et Sina võid Meiega olla.
Mujal ja eraldi olles võidakse tavaline pilk pöörata või sõna lausuda - see jätab mulje, et ollakse nähtav ja olemas olemisega arvestatakse, kuid kolmanda lisandudes/ teiste tähelepanu all pöördutakse ära ja astutakse eemale või heidetakse negatiivne kommentaar, et näidata suhtumist.
Uskumine – viga on Minus/ põhjus on Minus – Minuga on midagi valesti – Mina ise teen ja olen valesti - need on selgitused ja järeldused, mis on käsitleva kohtlemise tulemusel ja manipuleeriva info alusel vastu võetud.
Oma Minale tähelepanu suunamise põhjus on selles, et teine ei tunnista enese tegelikkust ja motiive – teine osutab, et tema ei saa ja tema pidi – kuid ei ütle, et tema ise valis ja tema ise ei vali. See jätab mulje, et teine tahaks ja valiks ja oleks olnud ja teinud, kuid Mina ise takistasin teda Minu endaga koos olemast ja Minule head tähelepanu võimaldamast.
Põhjus ei ole Minus – põhjus on teise valikutes ja vajadustes. Minuga on ta siis, kui ta ei pea rolli valima või saab, sel moel, endale vajamineva rolli kinnituse. Nn õige ja vale tähelepanu võimalus sunnivad teist tegudele – laskma lahti sellest, kes saab mõjutada tema välja vaateid enamale ja tähelepanule - kinni haarama sellest, kes annab/ tagab vajamineva tulemuse/ olemise.
Sel moel valib käituda inimene, kes sõltub tähelepanust – temale pööratud või temalt ära võetud tähelepanu muudab teda – ta ei tule toime enese kaotusega. See inimene on manipuleeriv inimene – ta mängib teise vajadustel ja hirmudel – ta annab kogeda seda, mida teine vajab ja mille järgi igatseb – ta väidab tõeks selle, mida teine ootab ja, millele teine vastu annab – kuid teda ei ole siis, kui teine kinnitust vajab ega ole teda seal, kuhu teine astus.
Selline suhtlus rikub aju keemia ära – pikaajaline viibimine ja elamine - sellist suhtlust teostavas keskkonnas ja sel moel valiva(te) teis(t)e kõrval – lööb paigast inimese sisemise kompassi, vaigistab tema enese teadlikkuse ja kirjutab üle tema enese selguse. Reaalsusest saab normaalsus – see on informatsioon, mis takistab eluterved valikud ja kaotab ära ennast vabastavad lahendused - seda isegi siis, kui see võimalikuks osutub.
See inimene, kellel on puudu tähelepanust, kes kogeb ennast üksikuna ja näeb ennast hüljatuna, kes usub enda vähemana olevat ning ka see, kes võtab teise, kui inimese, vastu – nõustub sellise suhte ja suhtlusega.
Põhjuseks see, et temale pööratakse tähelepanu, teda tehakse nähtavaks, temaga ollakse koos. Tegelikkuses läheb see maksma tema enda Mina ning nii vaimse, kuid ka füüsilise tervise, sest selline koos olemine on tahtlik/ ebateadlik vaimne ja füüsiline vägivald.
Teise tähelepanu ei tähenda, et sellega peab ühinema – kuid inimene, kes on tulnud teda käsitlevast minevikust ja temaga manipuleerivast keskkonnast – lülitub aktiivse tähelepanu saatel pendlisse ja avab ennast kontaktile.
Uskumine, et teine on hea ja sõber ja ohutu, tähendab enese petmist ja iseenda kaitsetuks jätmist – kontakt on liigselt avatud ja reaalsusele vastavaid suhte piire ei ole vahel. Uskumine – Mina ei ole paremat väärt/ Mina ei oska suhet hoida/ See on parim, mis Minule saab osaks saada – tähendab teise valikute ja käitumise eest vastutuse võtmist ning sellisesse suhtesse jäämist – see, mis on olemas, sellest tuleb kinni hoida.
See vanem, kes teostab lapsega koos olemise siis, kui see on vältimatu – on see inimene, kes valib isikliku vabaduse siis, kui see on võimalik. See inimene kasutab ära ja loob juurde võimalusi - tema paigutab oma lapse mujale, saadab teiste juurde, annab ära – see on lahendus, kuidas ennast vabastada ja enesest eemal hoida.
Tegelikkus ja valetavad sõnad – Mina hoolin – Sinu jaoks ja pärast pidin Mina Sind ära saatma. Aju läheb lühisesse – Ema valis teadlikult ja tahtlikult, et Mina kodus ja temaga olla ei saaks - kui Ema teab, et Minul on mujal halb ja võõrastega koos paha – kui Ema teab, et Mina tahan temaga koos olla/ kodus olla – kuidas see siis Minu pärast on?
Tegelik põhjus – Mina olen olemas - on see point - Sinu pärast! Ema jättis välja ütlemata – Mina ise ei taha Sinuga koos olla, kuid kuna oled olemas ja Mina pean, siis Mina otsin lahendusi, kuidas enesele vajaminev vabadus tagasi anda. Senikaua, kuni pean/ oled kasulik/ närvidele ei käi - seni saad Minuga olla, kuid jätan Sind siis, kui võimalus avaneb ja enam ei talu.
Võõrad kohad ja inimesed olid ajutised - kõikjalt saadeti ja pöördusin tagasi - järgmise ära saatmiseni. Kodus seati piirid ette - kõik see siin on Minu - Sinule ei kuulu midagi - Sinul ei ole õigust mitte millelegi. Seda seni, kuni öeldi, et olen kõik vajamineva saanud ning kõik ja enamgi veel on olemas olnud - enesele antu vastu võtnuna olin teda ära kasutanud ja temale liiga teinud.
See oli haiget tegev ja vähendav erinevate infode vahetus selle inimesega, kes ei nõustunud enese valikuga ega teinud iseendaga rahu ega viinud oma otsust lõpuni. Minule tõid sellised kogemused kaasa haiget saanud psüühhika - suutmatuse lahti lasta ja ennast kaitsta suhetes, mis tõid kaasa tähelepanu sisse ja välja lülituse ning heal ja talutaval moel nähtavaks tegeva koos olemise vahetumise halvustavaks ja vähendavaks kohtlemiseks.
See oli see, mida pidasin enese normaalsuseks - olen see, keda võetakse ja jäetakse - saab võimalikuks ja kaotan taas, et omada ja jälle kaotada - Siis, kui ja Siis, peale seda. Korduvad tsüklid - eemal olemine - koos olemine - eemal olemine - koos olemine. Negatiivne ja vähendav tähelepanu - hea tähelepanu - negatiivsus ja eemale lükkamine. Kontakti alustamine - tähelepanu välja lülitamine/ eemale pööramine - kontakti lõpetamine - Mina Sind ei taha - et lisada lõppu mingi SIIS, mis annab teada, et mingitel tingimustel on kontakt võimalik.
Inimesena, kelle kasutuses oli lapse lahendus - kasutasin, otsisin ja lõi lahendusi, kuidas kontakt taastada ja seda alles hoida. Vastutuse võtmine, et suhe toimiks ja jätkuks - Mina ei anna põhjust, et Minul enam ei ole - Mina olen = Minul on = Mina hoian seda töökorras. Põhjus - seotus ja suhe, mida markeeriti, justkui, püsivana ja põhirollidele toetuvana, oli tegelikkuses ajutine ja teise poolt kontrollitav - see, kas oli sellisena või ei olnud seda üldse. Põhirollid ei lugenud, kui inimene oma valiku tegi.
Marianne
16.09.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar