kolmapäev, 24. september 2025

Vundament II - Elule lähedane jutustus

 


Inimeste Maailm on täidetud inimeste vaheliste sidemetega, mida hoitakse elus suheldes, kuid mida peetakse suheteks. Üsna sageli on tegemist põhirollidest tulenevate sidemetega, mis toovad kaasa harjumusi ja uskumusi, mis veavad iseennast alt – kaart ja kompass, mida kasutatakse ja mille abil orienteerutakse, ei ole käesoleva loo jaoks vajalikud atribuudid – suhet ei saa lahendada suhtluse põhimõtteid aluseks võttes ja paika pandud suhtlust ei saa, suhet vajades, teiseks muuta.

Inimesed arvavad, et põhirollid on ühendav side, mis peab ajale ja proovile vastu – need on raamid, millele inimesed näivad toetuvat. Teatakse, et teatud rolle kandvad inimesed on koos ja jäävad kokku – tuleb kohal olla, tuleb kohal käia ning oma rolli ülesandeid täita ja teist, tema rollis olevana, nähtavaks teha – siis jääb teine alles ja siis jääb suhe alles.

Ei ole, midagi eksitavamat, kui selline vaatenurk ja sel moel viljeletud uskumused – roll võib ja saab tagada suhtluse, kuid ei suhet – roll ei taga kohta teise inimese kõrval ja teise inimese elus, sest inimene võib ja saab teostada oma elu sellest rollipartnerist eemal – seda ka siis, kui elatakse koos ja jagatakse ühist.

Mitte üks nimi ei liida kokku inimesi ega taga seda, et sama nimeline valib sama nimelise endaga ühte – ühine nimi näitab nende põlvnemist ja kuulumist. Mitte üks roll ei liida kokku inimesi ega taga selle seotuse kestma jäämist – see näitab nende kohta ja seotust ja võimalikke ülesandeid/ kohustusi.

Igal perekonnal ja suguvõsal on oma infobaas, mida kasutatakse – kogemused, uskumused, teadmised, oskused, väärtushinnangud - mida ühises ja isiklikus elus kasutatakse ning edasi antakse. Infobaasi eesmärgiks on olla samade teadmiste allikas, omade tähistamine ja määramine, omade toetamine ning omade vahelise ühenduse teostamine ja alles hoidmine.

Aeg-ajalt tuleb ette, et suguvõsa/ perekonna kasutuses olev infobaas või olevas ajas elav inimene ise, enese/ kellegi teise jaoks, määrab suguvõsa lapsega seonduva. Aeg-ajalt on nii, et laps ühendatakse suguvõsast/ perekonnast lahti – vahetu kontakt kaob või seda ei lasta teostada – lapsest öeldakse ära, laps saadetakse ära, laps viiakse ära. Lapsele osaks saanu või lapse poolt tehtu või lapsega kaasnenu määrab lapse elus olevate ja süsteemi omaks pidavate poolt teostatud otsuse suuna - välja jäämise/ jätmise – ei ole Meiega sama.

See tähendab, et lapsel kaob põhi jalge alt – ta viibib infovoogudes, mis ei ole mõeldud tema toetuseks ega tema, tervikuga, ühendamise kinnitamiseks, vaid kellegi teise ja mingite muude eesmärkide täitmiseks. See tähendab, et laps kaotab sideme enese algusega – temast saab keegi, kellel ei ole eelnenute ja olevate nähtavat toetust – tema on üksinda ja tema peab ise oma tee leidma.

Mitte kellelgi ei ole õigust last ühisest välja jätta ega tervikuga ühendust temale keelata. Elavad teostavad selle väära info alusel – luuakse vale informatsioon, mis selle otsuse õigustatuks tunnistab. See tähendab, et osutatakse lapsele, mitte tegelikele põhjustele – varju jäävad teo teinud inimeste tegelikud eesmärgid ja vajadused. See tähendab, et teo tegijad väldivad isiklikku vastutust – nad ei ole töötav ühendus ning nad omastavad selle, mis neile ei kuulu – neist saavad üle võetud/ muudetud süsteemi haldajad ja valdajad – see on Mina roll, mis annab õiguse muuta teiste inimeste teekonda ja takistada tema kuuluvust.

Tegelikkusest erinev ja muutuv tõde viib selleni, et sellises keskkonnas kasvanud ja info muutlikuse tagajärjel kannatanud laps õpib informatsiooni varjama ja kartma ja muutma. Tema kohta kasutusel olev informatsioon teeb temale endale haiget ja vähendab teda kordades ja tema ise ei ole võimeline seda muutma. Seega saab temast keegi, kes ei näita enese tõelist palet ja kes jääb vajama seda kohta, mis kuulub enesele.

Temast saab inimene, kes jääb vajama rolli, mis annaks talle samasugused õigused ja vabaduse ja turvatunde ja tähelepanu, kui on teis(t)el – kuid ta ei saa ega saavuta seda rolli, kui ta ei nõustu temale antud rolliga, mis annab teisele õiguse teda vähemana kohelda ja nähtavaks teha. Olgu ta õige või olgu ta vale - tema rolliga kaasnev info on teisele kuuluva rolliga kaasnevast informatsioonist alati erinev.

Temast saab inimene, kes ei mõista, et tema elab kunstlikult loodud Maailmas – rollide omas. Seega ta ei tea, et tema on võrdne ja tema on sama ja temal on olemas ise olemise vabadus ja õigused – inimeste Maailmas. Tema teekond tähendabki õppimist, kuidas teha vahet iseendal ja oma rolli Minadel ning elada ise ja teostada ennast inimesena – teiste inimeste hulgas. Tema raskeim ülesanne on näha selles teises, kes on olnud vägivaldne ja vähendav ja eemaldav, inimest.

Rollide Maailma kasvandik on lapsevanem, kes kasvatab oma last rollina väljenduma ja rollidele vastama. Vanem õpetab, et välja öeldud ja nähtavaks tehtud info annab teada, milline roll on lapsele jäetud/ millise rolli peab laps endale võtma. Sel moel Maailma ja selles aset leidvat serveeriv vanem ei õpeta last – teises ja iseendas - inimest nägema ja inimesega koos olema.

Informatsiooni valiv, muutev ja varjav vanem elab ja teostab rollidest vaba/ parimaid rolle võimaldava elu mujal – lapsega on ta koos, sest tema peab seda tegema – roll kohustab. Lapsega koos olles vaikib ta sellest ja muudab ta seda, mis muudaks tema endaga seonduvat – tegelik info ei taga õiget kohtlemist ja tähelepanu. Seega muudab ja värvib ja kaotab vanem oma teekonna, inimesena – seda informatsiooni ei anna ta lapse kasutusse.

Ega laps ole ainuke ja esimene, kellega samasugune lahendus kasutusel on. See on tavaline rollide Maailma lüke – kasutusel on ja kasutada antakse see informatsioon, mis tagab rolli – see, mis võib rolli omamist muuta ja takistada ning teistsuguse rolli anda – see informatsioon ära „unustatakse”. See on põhjus, miks inimesed jäävad ilma oma teekonnata ja keelduvad enese sammude eest vastutust võtmast – nemad ise looksid ja hoiaksid alles informatsiooni, mis neile endale kätte maksab.

Rollide Maailm tähendab suhtlust, mida väidetakse ja nähakse suhtena, mis tegelikkuses on vajaduse põhine seotus – Sina Minule – Mina Sinule – Sinuga seonduv on Minu kätes – Sinul tuleb Minuga arvestada – Mina annan informatsiooni, kuidas Mind tuleb näha, kohelda ja nähtavaks teha – siis, kui Sina oled õige olnud – siis Mina annan Sinule rolli oma süsteemis – siis saad koha, kus olla ja tähelepanu, mis teeb Sind nähtavaks. 

Kuid, kui Sina ei ole õige, siis Sina kaotad Minule lähedase inimese rolli - kuid jääd endiselt Minule kuuluva süsteemi osaks - Sinule osaks saav tähelepanu muutub ja see muudab Sind, kui rolli - Sina ei saa enam olla see Kes Sina olid enne - nüüd oled Sina teine ja Sinule osaks saav on teistsugune. 

Sina võid saada koha, lähemale, alles siis, kui Sina oled õigel moel kogetav ja õiget tähelepanu edastav. Sinu koht ja Sinule osaks saav ei ole kunagi kindel - Mina saan selle anda ja Mina saan selle ära võtta ning seda muuta - Sind, ilma Minuta, ei ole olemas - Mina teen Sinust Kellegi!

Kõik need kohad, kus inimesel on võimalus ja võimalik olla teiste inimestega koos, on tal võimalus, põhirolli varjus, olla muutuvate rolliMinadena – olemas oleva informatsiooni alusel käsil olev roll kaotab ja muudab teda. Või valib ta olla inimesena, kes on teadlik oma põhirollist, mis annab temale kohustused, võimalused, ülesanded ja väljendused, kuid ei muuda teda – tema ise ei kaota ega muuda ennast ega tee seda ka tema kohta kasutusel olev informatsioon.

Inimene, kes tuleb käsitlevast möödunust ja, kes on suutnud luua endale oma Maailma/ süsteemi, on üsna tõenäoliselt samastanud ennast rolliga – Mina olen selline` – sellel Minal on olemas need omadused ja väljendused, millisena inimene tahab olla ja millisena, möödunu kummutamiseks, temal on vaja olla – Maailm/ süsteem tagab sellele Minale kinnitava tähelepanu.

On selge, et sellel Minal puuduvad küljed ja omadused ja minevik, mis ei kinnita sellise Mina olemas olemist. Ametlikust biograafiast jäetakse välja kõik see, mida „vaja” ei ole. Süsteem järgib ja kordab ametlikku biograafiat. Isegi siis, kui inimene teeb tegusid ja valib olemisi, mida üles kirjutatud ei ole, kuid mis mõjutavad teisi ja ühist, neid tegusid ja valikuid – reaalsusele vastavalt, sinna märkida ei tohi. Paberid peavad puhtaks jääma ja portree veatuna näima.

Selliselt sätitud ja seatud teekonnaga inimene kasutab suguvõsa ja perekonda enese Mina alles hoidmiseks ja enese, sellisena, kogemise allikaks. See tähendab, et ta muudab, valele informatsioonile toetudes, tegelikkust – lapsel ei ole õigusi, lapsel on kohustused – kohelda ja vaadata oma Ema/ Isa õigel moel – mitte sellisena nagu too tegelikkuses on – haiget tegev, vähendav, alkoholi joov, vägivaldne jne – vaid pühapäeva rüüs olevana – ilusa ja heana.

Laps, kes kasvab seal, kus tema elab ja selle õpetuse saatel, mis tema osaks saab – see laps võtab seda tõesena ja ainsa reaalsusena – see on temale võimalik ja päris – teist ei ole. Mina olen laps = Minul on see ja teine ning sel ja sellisel viisil. Seega on Minu Oma ka inimesed, asjad ja kohad, mida laps peab enesest lahutamatuteks ja igavesteks.

See laps, kes kogeb vägivalda ja vähendamist, mida teostab Minu Oma inimene, enese rolliMinade üle kinnitamiseks ja vältimiseks ning enese tundeenergiate väljendamiseks – see laps proovib enese suhet, selle inimesega, muuta ja kindlustada. 

On selge ja loomulik soov hoida see suhe algse eesmärgi pinnal ja põhirollide tasandil. Laps ei tee vahet rollil ja inimesel – tema tahab suhet inimesega, kes on võimeline haiget tegema ja hülgama, kuid teda hoitakse rollide tasandil kinni ja lõksus, informatsiooniga - inimene ei teinud ega olnud, Sina said valesti aru/ inimesel oli õigus teha, sest Sina ise põhjustasid sellise käitumise/ inimene ei tee, siis ja seni, kuni teda õigesti vaadatakse ja õigena nimetatakse. Last veendakse, et see info on ainus ja tõene.

Suguvõsad/ perekonnad on keskkonnad, kus inimeselt võetakse vabadus ja, kus neile kõige rohkem ja vähendavamal moel valetatakse. Kui valetatakse väljaspool kodu ja peret, siis selle saab laps üle elada – kodu ja pere annavad teada selle, mis on tegelikkus – nemad osutavad valele väljaspool neid. Kui valetatakse ka sisemises ringis, siis see toob kaasa pöördumatud kahjustused – ei ole kedagi, kes annaks teada, milles seisneb reaalsus ja milles väljendub vale – miks seda kasutatakse.

Vale - kodus, perekonnas ja suguvõsas - jätab varju selle, miks valetatakse, kuid ega see seda ära kaota – see on tuntav. See ähmane piir ja kättesaamatu mõistematus, mis seisneb rollide ja inimeste Maailma vahel, kirjutab üle inimese enese teadlikkuse – inimene ise võtab kasutusele algoritmi, mis aitab tal Omadega ühes olla ja nendelt vajaminevat tähelepanu saada – Minu Oma kohta alles hoida.

Süsteem, mis kuulub kellelegi, eeldab, sinna kuulujatelt/ sinna võetutelt, teatud moel tähelepanu pööramist ja teatud ülesannete täitmist. Isegi siis, kui lapsed on vägivaldsest keskkonnast välja pääsenud ja ise oma tee valinud – jäävad nad möödunuga seotuks – põhiroll kinnitab neid süsteemis osalenute ja selle omaniku külge.

Mõistmata tegelikkust – inimene ise valib ja väljendub rollina – usuvad nad tõeseks selle enese Mina, kelle kohta on oluline informatsioon kasutusel olnud – Mina sellisena`/ Mina sellisena`. Ühe rolli taga on mitmeid Mina olen selline` olemisi, mida ära ei unustata/ mida meelde tuletatakse, kuid millisena olla ei taheta. 

Need Minad on seletused ja ette antud põhjendused, miks sai osaks ja kes oli kogemuses süüdi – halvimad ja häbistavamad ja valusamad Minad on need lood, milles aset leidnu vastutus on enesele jäänud/ enesele jäetud – teine osapool/ teised osapooled on vabaks saanud ja puhtaks jäänud.

Inimene - kes ei ole enese möödunust õigeks mõistetud - kelle valu eest ei ole vabandust palutud – kelle Minapilti on vale ja võimuga muudetud – kelle kohta on vale ja vähendav informatsioon kasutusel – see inimene otsib ja vajab enesele seda, mida tema ei ole kogeda saanud. Tema vajab teisi, kes teda õigel moel kohtleksid ja temale õige tähelepanu annaksid/ tagaksid – seda selles samas kohas, kus temaga valesti käituti ja teda ülekohtuselt koheldi.

Selle vajaduse taga on äärmusesse viidud informatsioon – kasutusel olev info oli halvustav ja vähendav ja inimest muutev – see tähendab, et puudu jäi paremini näitav, paremana esitlev ja inimest muutmata jättev tähelepanu. Vajadus on samade osalistega mängides jõuda teistsuguse tulemuseni – parema iseendani – Mina olen selline` olemiseni, mida on hea kogeda ja näha.

Käsitlevast möödunust tulev inimene ei mõista, et tema ise tahab jätkata pendli loomist – minna teise ääre peale ja hoida seda seal. Tegelikkuses on tema ülesanne jääda enese teekonna juurde – iga enese poolt astutud samm teha nähtavaks ja sel moel näha ise enda teekonda, selle algusest oleva ajani välja – teod ja valikud ja väljendused, millele järgnevad mõistmised ja õppimised ja teadlikumad valikud.

Rollide Maailma üks suurimaid manipulatsioone on see, et inimest õpetatakse varjama omaenese teekonda ja häbenema ise ennast – teda suunatakse kartma ja hirmu tundma selle ees, milline tema võib ja saab olla. Inimest õpetatakse pidama ise ennast pimeduses ja teadmatuses ning uskuma enese kohta öeldut – selle asemel, et mõista ise ennast ja ennast käivitanud mehhanisme.

Manipuleeriv Maailm ei anna inimesele vabadust – seega ta ei anna edasi teadmist, et inimene on võimeline kasvama ja muutuma – mõistes aset leidnut ja saades aru, mis oli, mille jaoks, vajalik – saab inimene teadmise, kuidas lahendada enese sees olev segadus ja valida teadlikult enese sammud ja väljendused.

On üsna tõene, et temal ei olnudki, midagi enamat vaja, kui lihtsalt mõista seda informatsiooni, mida tema ise endale ütles - selle vastu võtnuna ja sellega arvestanuna, tegelikkusega kooskõlas olevana, ise enese samm, iseenda jaoks ja ühises tasakaalu säilitades, õigesse kohta teha.

Manipuleeriv rollide Maailm varjab selle tõe - seda selleks, et erinevas vanuses inimest saaks mõjutada astuma sinna ja tegema seda, mida saab rollidesse suunamiseks ja rollides olevana nähtavaks tegemisel kasutada. Ülevõetud ja muudetud süsteemi omanikud vajavad sellist infot, et enese positsiooni kindlustada ja enesele vajaminev tähelepanu tagada.

Mida enam on vaja tegelikku ennast varjavat ja muutvat tähelepanu, seda kaugem on inimene ise endast – seda õudsam ja hirmsam on mõte olla alasti iseendana. Mida enam on vaja ennast kinnitavat tähelepanu ja kohtlemist, seda suurem on rolliMina osakaal inimese teadlikkusest iseendast. Mida kaugem on inimene iseendast ja mida suurem on rolliMina osakaal seda vähem mõistab ja näeb ta inimest, enesega ühes ja kõrval. Iga lähedane on potentsiaalne oht rolliMinale.

Laps, kes vajab oma Ema/ Isa/ Tädi/ Õde jne – on inimene, kes järgib enese vajadust olla Laps – õiges ja muutumatus rollis olevana, õigel moel kohelduna ja nähtavaks tehtuna. Möödunut muuta ei saa ja enese teekonda teiseks ei tee – see aeg on möödas. Olevas ajas on võimalik muutus, mida laps ootas ja vajas – enese kohta kasutusel olevast informatsioonist loeb ainult see, mida tema ise enda kohta tõeseks peab.

Mina, inimesena, ei häbene ega varja oma teekonda – Minule osaks saanu ja kohtlemise taga on olnud teise inimese soov ja vajadus tagada endale vajaminev tähelepanu ja positsioon ja võimalused. Minule osaks saanu ei muuda ega takista iseendana olemast – jään ellu ja kõnnin edasi ka siis, kui Minule pööratud ja Mind nimetav tähelepanu suunab rollide Maailma tõeseks pidama.

Minu ühinemine võimaldab teisele vajamineva muutuse – Mina ei võta seda lahendust enam vastu - inimese tasandi valinuna edastan ja võtan vastu inimeste tasandi informatsiooni. Seega teen vahet suhtlusel ja suhtel ja vajaduste põhisel seotusel – põhirollide olemas olemine ei tähenda suhet, vaid suhtlust nende rollide raames ja ühisega seonduvas – suhe saab olema siis, kui inimesed valivad koos olemise ja koos kõndimise ja koos kasvamise – ühiselt enamat luues. 

Möödunu on ühine ja informatsioon on vaba - kõik on terviku osad - keegi ei saa kedagi teist välja jätta ega teiseks nimetada. Informatsiooni ei kasutata relvana ja vaigistava vahendina. Muutused on võimalikud ja vajalikud - inimese kasvades tema teadlikkus kasvab - tagajärgedest õppides ja ise ennast mõistes, ta ei vali enam seda, mida ja kuidas valis möödunus.


Marianne

24.09.2025.a




Kommentaare ei ole: