Elavate ülesanne on olla Valguse kandja. Enese elu teel kõndija on see, kes on võtnud vastu tõrviku Valgusega – ta on selle võtnud vastu enesele eelnenutelt ja tema annab selle edasi järel tulevatele. Tõrvik antakse edasi vanemalt vanemale – vanima lahkudes võtab tõrviku kanda see, kes on jääjatest vanim - tema on aegade kees olijatest elus olevatest esimene - tema on elava algus ja ühendus möödunuga.
Selle inimese, kellele tõrvik ulatatakse/ jäetakse, elu muutub, sest ta ei saa vanal ja harjunud moel enam edasi minna. Ühes tõrvikuga avaneb tema sees informatsioon, mis ei lase olla ja valida vanal moel – kokku kogutud ja pakitud teadmised äratavad üles lood ja toovad välja segadused, mis takistavad vabana voolamist – seal, kuhu Valgus seni ei ole ulatunud, sinna tuleb see viia.
Tegelikkuses algab see aeg juba varem – ettevalmistus, enesele määratud tulevikuks, algab juba aegu varem – see on kogemuste rohke teekond ning see on ka - Mina enam ei saa/ Mina enam ei taha - teadmise ja kogemusega teekonna algus. Kui on enese jaoks vale, siis enam ei taha – kui valida enese jaoks vale, siis enam ei saa – see on valgustatud teekonna üllatavalt kummaline ja kergendust pakkuv, kuid ka valu tegev omadus.
On tõrvikukandja töö ja valik, kuidas ta Valgust edasi kannab. Tõde on see, et tema ei saa seda teekonda alustada mujalt, kui on see koht ja tase, kus tõrvik temale anti või ta selle üles tõstis. Tõde on see, et temal ei ole anda endale teist ennast, kui ta on see, kellena ja millisena ta tõrviku vastu võttis.
Teadmisi, oskusi ja mõistmisi, mida veel ei ole, need tuleb omandada läbi isiklike kogemuste ning eneses ja ühises olemas olevate teadmiste ühendamise teel. Uute ja seni harjumatute ühenduste loomine ja kasutusele võtmine on väljakutse - segadusest saab selgus, tühjusest saab alguse teerada ja kõik muutub loogiliseks - ei ole kahtlusi ega vastustamist, sest on olemas teadmine.
Põhjus, et sai olema, on alati millegi tagajärg – tagajärjest saab põhjus, kui see järgmise sammu aluseks valitakse. On tõrvikukandja töö ja tee valgustada möödunu põhjused ja tagajärjed, et välja joonistuks loos osalenute tegelikkus – see on osalejate sammude teekond olevasse aega – iga osaleja teab ja näeb enese sammude rida ja teiste omi – vastutus, enese teekonna eest, on igaühe kanda – see on lahutatud teiste omast ära ja kellelgi ei ole rohkem ega vähem, kui temale kuulub.
Lisaks sellele on olemas ühine vastutus – vastutus selle eest, mida ise loodud ei ole, kuid millest osa saadakse ja osa ollakse. Valgus toob välja inimeste valikud – kas ja kuidas nad on ühist hoidnud - kas ja kuidas on nad seda lõhkunud – ka see on kõigile näha ja teada.
Tõrvikukandjaks tulemine ei tähenda, et kõik selle teekonna vastu võtavad ja sellega kooskõlas on – hoolimata oma valikust, nad astuvad sellel teel – nende sammud lähevad arvesse, sest kedagi teist nende asemel ei ole ega asendama tule.
On neid inimesi, kellele on tõrvik ulatatud/ jäetud, kuid kes ei kanna seda – nad murduvad ja vanguvad selle raskuse all – neid tõmbab pimeduse poole. See, kuidas nad valivad olla ja millele oma tähelepanu suunavad – see ka nähtavale tuleb ja olemas on – kui nad valivad pimeduse, siis see ka olemas on ja sellega seonduv kasutusel on.
Tõrvikukandja teekond ei ole kerge, sest Valgus valgustab ennekõike selle kandjat, kelle jäetud jäljed tähistavad kõiki neid valikuid, mida ei ole au, enesega seotult, nähtavaks teha – ei ole kerge see teekond, millel kõndides tuleb vaadata tagasi ja enese sisse ning näha ja mõista seda tegelikkuses ja tões – siin kohas tulevad mängu Hirm ja Häbi, mis takistavad teekonda ja tõukavad valima pimedust – on inimesena kasvamine, et jätkata kõndimist ja avaneda valgusele.
Selles kohas aitab mõistmine, et tõrvikukandja kogemused ei ole ainult tema omad - tema teekonnal aset leidnu ja temale osaks saanu tähendab kõike seda, mis eelnevast on kaasas ja seni olnud pimedusega varjatud. Tema ei saaks oma ülesannet täita, kui tal ei oleks isiklikke ja, temas avanevaid, teiste osaliste kogemusi.
Kõndida, Valgusega ühes, tähendab valikut – Mina enam ei vali enese/ ühise jaoks valet – ei vali teadlikult, kuigi oleks võimalus ja ahvatlus või tõuseb vajadus – ei vali, sest teada ja näha on tagajärjed. Valgus on toonud nähtavale, olnute ja olijate kasutus olnud, mustrid ja käänakud ja ühise lõhkumised – kõikide nende sammude tagajärjed on põhjus, miks valida teisiti.
Tõrvikukandja töö on koguda kokku, teha nähtavaks ja võtta kasutusele, võrreldes senisega, uus informatsioon ja kõndida sellega ühes.
Marianne
24.05.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar