Uskumused on ühed tüütud mõtteharjumused – ise on endale mingi seletus, millegi kohta, antud või on see kasutusele võetud pealtnähtu alusel või kellegi teise poolsel õpetusel, sageli suunatul. Uskumus on see, kui mingi kindel tagajärg on ühendatud mingi kindla põhjusega. See tähendab, et on loodud, enese ja/ või kellegi teise poolt tõeks tunnistatud informatsiooni alusel, ühendus, millega seonduvat enam üle ei kontrollita – kogedes, tagajärge, teatakse põhjust.
Sageli toob uskumus kaasa kontrolli iseenda üle – ollakse ettevaatlik, hirmu tundev, ärev, ärrituv jne – kardetakse vale tulemusega kohtumist – kardetakse juba ette - veel enne, kui ollakse ise oma sammu, tegelikkuses seni teadmata tagajärjeni, ära teinud. Kõhklused, kahtlused – venitamine selleks, et vältida ja ka selleks, et ehk selgub vahepeal veel midagi, mis annab aimu, kuidas ja kuhu ja kas üldse astuda.
See on pendel – on Vale tulemus ja on Õige tulemus – saab minna valesti ja saab minna õigesti – kunagi ei tea ette, kumb tulemus saavutatakse. Ka siis, kui näib, et valesti ei saa minna ja on olemas andmed, et kõik on hästi ja kontrolli alla, võib ja saab minna teisiti.
Äraspidine selle loo juures on see, et Õige tulemus tähendab seda, et enese kasutuses olev uskumus ei pidanud paika. See tähendab, et enese kasutuses olev uskumus tõestab midagi sellist - enese/ millegi/ kellegi teise kohta - mida soovitakse ümber lükata. Iga enesele antud uskumuse poolt kinnitatud tulemus kinnitab pendlit ja suurendab hirmu tulevase olulise valiku tegemise koha ja hetke ees.
Tõese ja kehtiva, kuid enese jaoks vale argumendi kummutamise jaoks, on vaja üheselt paika pidavat informatsiooni – enesele (võib-olla ka kellelegi teisele, Maailmale) on vaja näidata, et teistmoodi ehk Õige tulemus on võimalik ja kindel – on nii kindel, et sellesse saab uskuda täie kindlusega.
Uskumus ei ole kunagi üks ja ainus – inimese kasutuses olevad uskumused on osad mingist kindlast ja suuremast Maailmast – see Maailm tähendab mingit kindlat - Mina olen selline – Mina pilti. See on enese ja enesega seonduva kohta käibel olev informatsioon – infobaas, milles olevad uskumused annavad teada Kes ja milline ollakse ning et just sellisena olemise pärast iseendaga, teatud moel, aset leiabki.
See on vastus ja põhjendus selle kohta, miks ei ole ega saa teisiti – miks ise ei saa ja miks iseendal ei õnnestu teistmoodi ning miks ise peab kohtuma ühtede ja samade, enesele osaks saavate, tagajärgedega. See on vastus, miks ei saa teisele pendli poole peale pidama jääda – ainult õigeid tulemusi saavutada ja Õigena olemisi kogeda – ise ennast teistsugusena näha.
Inimene näeb ja kogeb ise ennast sellisena nagu tema ise ennast teab ja näeb ning millele ta Maailmast/ teistelt kinnitusi saab. See, mida ta teab, seda ta ka näeb – see, millele ta tähelepanu suunab, see ka tema jaoks olemas on. Kui inimesel on olemas Mina pilt, mille kohta ta omab informatsiooni ja sellisena olemist on ka tema enda kogemused ja ka teised inimesed üle kinnitanud, siis ta sellisena ka ennast ise näeb ja teab – seega ta ei saa olla see Kes ja milline ta ei ole – ta ei saa olla endale vajaminevana ja ka pendli Õige poole peale pidama jääda – inimene ise ei tea ega näe ennast sellisena.
On üsna tõenäoline, et kui midagi soovitut/ lubatut/ vajaminevat läheb untsu inimesel, kes teab ennast uskumuste ja kuulduste järgi – kui tema enda/ temaga seonduv tulemus ei tule see, mida ta ootas/ vajas, siis kasutab ta endas olevat informatsiooni – käes oleval tagajärjel on olemas selgitav põhjus – Minu pärast! See, Minu pärast, tähendab kinnitust - Mina olen selline - olemisele. See on teadmine, et kui inimene ise ei oleks see Kes ta on, vaid oleks teistsugune, siis ei oleks samasugust tulemust aset leidnud.
Samasugused tulemused tähendavad hirmu samasuguste kogemuste ees – seega on hirm, eksida enese valiku ja sammu tegemisel. See viib selleni, et kui inimesel tuleb vastata kellelegi, kellega seondub midagi olulist ja temal ei ole selle teise kohta kindlust ega tema ise oma kontrolli tulemuse üle – see sõltub (ka) teisest, siis on inimese sees hirm teisele vastata, teisele endast teada anda – ise ennast nähtavaks teha – ära tehtud sammu, kirja pandud/ välja öeldud sõna ei saa tagasi võtta.
Ärevus kestab ja suureneb, sest inimesel tuleb astuda ja vastata enne, kui ta tulemust teab – ärevus tähendab, et inimesel on olemas kogemus, et enese tagajärge ära parandada ei saa. See on teadmine, et iseenda sõnad ja olemine saavad muuta enesele olulise loo kulgu – tuua endaga kaasa selle, mida vältida soovitakse, mida ja kuidas kogeda ei taheta - ise ennast - Mina olen selline – olevana näha.
Mina olen vale – enesele antava infoga kaasnevad tunded loovad emotsionaalse fooni – see on see, kuhu inimene oma pilgu suunab ja mis annab talle toimunu kohta vastuse – Vale olemine tähendab, et inimene tunneb ennast halvasti – see annab talle teada, et temaga on midagi valesti – tema ei saa ennast hästi tunda, sest tulemus oli temale oluline, kuid tema ise vedas ennast alt.
Häiritud olemine tähendab tunnetesegadust – kasutuses olev uskumus segab tegelikkust vaatamast ja nägemast – tagajärge kinnitav põhjendus on automaatne ühendustee – vastus on käes – midagi ei ole teha – Minu enda pärast! See toob kaasa masenduse ja vastumeelsuse ja lootusetuse ja viha, sest iseennast välja vahetada ja teiseks muuta ei saa – aeg on näidanud, et uskumus, mis kehtis möödunus, see kehtib ka olevas.
Tunnetesegadus kestab, sest hoolimata kindlast ja ära seletavast vastusest, edastab inimene ise endale informatsiooni selle kohta, mida ta teab ja näeb, kuid ta ei vaata seda ega võta seda teadmist vastu, sest see ei kinnita tema uskumust, enese ja enesega seonduva kohta, ja just see tekitab temas segadust. Kindel uskumus, ehk ühendustee, tagab selle, et inimene ise ei saa endast aru – ta ei saa aru, et tema ise endale midagi senisest erinevat teada annab – tema keskendub uskumusele ja sellega kaasnevale.
Segadus toob kaasa häirituse – vaja on leida lahendus – anda endale suund, kuhu vallanduda ehk leida see koht/ sihtmärk, kuhu suunata tundesõnumitega kaasnevad emotsioonid. Inimene leiab selle koha – ta teab, et tema tunneb ennast halvasti teise pärast – see teine/ selles teises on põhjus, miks inimene ennast halvasti tunneb.
Teise valimine on asendustegevus – enese tegelikkuse avamise asemel saab endas emotsioone tunda ja näha, kuidas need ilmnevad ja kasvavad teise pärast – teine oli ja tegi valesti. Teise suurim süü on see, et tolle vastus, inimese sammule, tõi kaasa korduse – Minu pärast! sest Mina olen selline.
Harjumuste orjana andis inimene endale põhjuse, miks tema sammu tagajärg sai olema – tema oli tahtnud endale paremat/ tema oli vajanud endale paremat/ tema oli proovinud anda endale paremat, vajaminevat, huvitavat, väljakutset/ tema oli proovinud luua endale paremaid tingimusi/ tema oli soovinud parandada oma võimalusi jne – kuid see ei õnnestunud, sest see teine, kes oli osaline, keeldus, ei valinud, hüppas alt ära, vaikis, ei teinud ennast nähtavaks.
Inimene oli oma sammu teinud, kuid sellest ei saanud oodatut/ lubatut/ vajaminevat. Kahetsus ja süü – valesti valitud samm – uskumine, et kui oleks teisiti tehtud ja teistmoodi valitud, siis oleks õnnestunud, annab teada, et tulemus oli olnud oluline ja vajalik – ilmajäämine tähendas kaotuse kogemist – teist lahendust vajamineva saamiseks ei olnud, sellel hetkel, endale anda.
Minu pärast – Mina olen vale - on lapse poolt iseendale antud põhjused siis, kui ta koges, enese möödunus, enese sammude tagajärgi. Tegelikkuses ei ole need tema enda põhjendused, vaid selle teise, kes lapsele sel moel enesega seonduvat seletas, omad. See teine andis teada, et laps ei saa endale vajaminevat ja olulist, sest Laps oli vale – lapse pärast ei valinud teine temale/ tema jaoks anda ja olemas olla.
Tegelikkuses ei olnud see, mida laps vajas ja soovis, privileeg või preemia, vaid eluline ja kasvamisele oluline – teine, kes ei tahtnud ise ega näinud põhjust, miks tema peaks, valis endale vaatenurga ja mängis, sellega, vastutuse lapsele – laps ise jättis ennast vajaminevast ilma.
Mina olen vale/ Minu pärast – kõlab nii nagu oleks inimene ise olnud see, kes ei tahtnud enesele vajamineva tulemuseni jõuda ja teine oleks selle nimel pingutanud. Tegelikkus – teine oli see, kes valis teisiti – inimene oli endiselt olnud tahtmas ja oodatava/ vajamineva tulemuse nimel valmis lahendusteks/ koostööks/ sammudeks - inimene ei vedanud ise ennast alt.
Üks seletus kandus edasi ka mujale – teine kasutas sama põhjendust – Sina olid vale/ Sinu enda pärast – siis, kui laps koges kiusamist/ ebaõnnestumisi/ lahendamatuid olukordi/ kaotusi/ välja jätmisi/ haiget saamisi jne – siis, kui laps koges enese sammude ja valikute tagajärgi, mis ei tähendanud rõõmu, head, tunnustust, uhkust, ilu jne – siis sai sellest kõigest kokku põhjus – Sina oled selline – sellest sai iseendale antud põhjendus – Mina olen selline.
Manipulatsioon, tegelikkusega, kaotas ära teadmise, et ei ole pendlit – ei jaotata ega jaotu Õigeks ja Valeks – normaalsus põhineb selles, et kõik on võimalik – on võimalik õnnestuda ja on võimalik kaotada - see ei ole Maailma lõpp – tagajärjed ei tähenda Valena ja Mina olen selline olemist – need on proovimise teel saadud kogemused.
Siis, kui mängu tuleb see teine, kellel isiklikud huvid mängus, kes ei taha panustada, kes tahab kasu saada, kes ei tee tegelikke motiive nähtavaks, kes ei ole tugevus ja tagala, vaid vaenlane tagalas – siis toob see teine lagedale põhjused, miks tema ei taha ega saa inimesega arvestada ja tema jaoks, inimesele vajamineval moel, olemas olla – Sina oled vale/ Sinu enda pärast – Mina oleksin ja teeksin ning Mina olingi ja tegingi, kuid Sinu tõttu ei saanud ega ole võimalik ega taha ega pea.
Möödunud aja unest ärkamine tähendab kasutuses oleva informatsiooni üle vaatamist ja selle tõepärasuse kontrollimist. Inimene saab andale endale teadmise, mis on tõsi – Mina ise annan endast parima, et minul oleks/ saaks olema see, mida mina vajan/ tahan – vahel see ei õnnestu ega saa teoks, sest on olemas see teine, kes ei toeta ega valis sama - kuid mõnikord olen mina ise see, kes loobub ja keeldub, sellest mida soovisin ja vajasin - mina ise ei vali seda, selle teisega ühes, kelle väärtushinnangud ei ole minu omadega kooskõlas – mina ise ei vali seda, kui sellega kaasnevad tingimused ei ole minu jaoks sobivad ega ausad ja ühesed.
Marianne
26.05.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar