On oma või ei ole oma - omamise ja mitteomamise vahel jookseb piir. On ja ollakse siinpool – on ja ollakse sealpool. Oma ja mitte oma vahele tõmmatakse eristav joon, istutatakse hekk või ehitatakse turvaline aed ümber. Selle sisu sätitakse ja silutakse – pannakse näitamiseks välja – Vaadake, mida mina oman! Aedade sees olev on sätitud ja seatud, kuid aedadel on tagused ja ääred, mis käest lastud. See, kahe vaheline erinevus, torkab silma ja riivab.
Maa kuulub alati kellelegi, maal on omanik olemas. Kuid mõnikord omatav ei ole nagu kellegi oma – see tundub hüljatuna ja mahajäetuna – hoolest ilma jäetuna. Riigile, vallale, linnale, firmale jne kuuluv on omand ja sellel on omanik olemas, kuid juriidiline isik ei tähenda alati füüsilist reaalsust. Riik või vald või linn ei tule ise kohale, et taguste või väljajäävate eest kõikjal hoolt kanda. Ametnik, kes kabineti sees, ei näe sealt seda, mis nurkades, tee äärtes või aedade taga – see ei ole tema rida.
Uhked majad ja ilusad aiad on hallides ja prügistes raamides – prügi peatub piiril, koera kaka hallitab pervel, jäätmaal kõrgub umbrohi, see lamandub ja kuluna kollendab, kasvav võsa võtab võimust. Iga päev läheb keegi mööda, kuid ei peatu, sest see lugu ei peata – see seal ei ole oma. Võõras on mure võõra omanduse pärast.
Kui keegi ka teema tõstatab, siis leidub ikka neid, kes tõttavad kaasa hurjutama ja pead vangutama – miks ei tehta, miks tehakse, miks keegi ei reageeri, miks ... . Puudub tahtmine, võimalused, ressursid, ka vajadus. Las loodus olla ehe ja loomulik – see on õige, kuid sellel puudub võlu, kui selle sees on inimese poolt lisatu – prügi, mis sinna kukutatud ja ega koer võta ise enese jälgi kaasa.
Mööduja vaatab väljast sisse ja nii näeb tema seda, mis on hoitud ja korda tehtud. Olija vaatab seestpoolt välja ja tema näeb seda, mis väljas pool oma – seda eikellegimaad. Ka ilma maad omamata saab maa eest hoolt kanda – hoida puhtana ja ilma sinna kuuluvata. Saab astuda piiridest üle ja teha korda ka raamid – mitte selle jaoks, et teistele näidata, vaid just nimel sellepärast, et iseendal oleks hea looduses olla ja selle ehedusest, rahu, osa saada.
Marianne
16.09.2022.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar