Mul on olemas plaan,
välja mõeldud kava,
kuidas ja mida
mina tahan teha.
Jah, on küll olemas plaan,
kuid ma alustan homme,
alles siis lähen teele,
kui on saabunud aeg -
õige algus jõudnud kohale.
Seni mina lihtsalt olen
ja koha peal ootan -
ootuses elades,
ei lase enesel sündida
ega erinevaid olemisi
või kogemisi proovida,
elu värvidest osa saada
ega teel ettetulevaid
maitseid maitsta.
Otsin enesele
sobivaid ankruid -
seda, mida peab
ja millepärast teha ei saa -
need on tegevused
ja ka põhjused
ehk põhjendatud ära seletused,
miks mina,
veel,
ei lähe teele.
Alles koorumata,
vaikelu elades,
asun kookoni sees.
Ma ei taha otsustada,
mina ei taha ära otsustada,
sest siis tuleks vastutada
oma enese otsuste
tagajärgede eest.
Vaadates,
ikka veel,
värvilisi pilte,
kõndides õuedes,
kasvava muru peal
ja oma mõtete sees,
unistuste ja tõelisuse piirimail,
edasi-tagasi hüpates,
sõidan tunnete karusellil.
Küll tahaks,
kui vaid saaks,
juba ollagi seal,
selle paiga peal,
mis tundub omana -
valida ümber seinad
ja jalge alla sissesõidutee,
mida mööda omanikuna
sõita oma kodu õuele.
Kuid nüüd,
kui on käes
otsustamise aeg,
tuleb tahtmine peatuda,
keerata valikutele selg
ja unustada üldse kõik ära.
Sulgeda ennast Maailma,
kus otsuseid teha ei ole vaja,
elada seal rahus
ja justkui uduses sumus,
sest siis, kui teha
kastidesse ristikesed
ja lisada alla allkirjad,
muutub asi tõsiseks -
peab astuma
ja peab vastutama -
ise ja päris tõsiselt.
Tehtud valikut,
peale ära otsustamist,
ümber teha
kohe ei ole võimalik -
tulebki ise minna kohale,
tulebki enesel proovida ära,
kuidas siis on -
enese poolt valitud kohas
ise elada.
Hirm ei lase vabana olla,
hirm tahab paiga peal kinni hoida,
et enne teed õnnele sillutataks,
konarused ja takistused
maaga tasa lihvitaks -
et ei tuleks
ega poleks,
vaid oleks.
Aeg on antud valida,
aeg on antud otsustada,
aeg on antud astuda -
päriselt,
see oma samm,
nüüd ise ära teha.
Marianne
06.09.2022.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar